Põlevkivi arengukava ja taandareng

Eile võttis riigikogu vastu põlevkivi kasutamise riikliku arengukava aastateks 2016-2030. Kava sai heakskiidu ilma eriliste vaidlusteta, selle poolt oli 55 ja vastu 11 parlamendi liiget. Viimaste seas olid peamiselt Vabaerakonna ja EKRE liikmed. Tähelepanuväärne, et tervelt 22 saadikut jättis selle eelnõu asjus üldse seisukoha võtmata ega hääletanud.

Vabaerakonna esindaja Artur Talvik kutsus üles seda dokumenti mitte vastu võtma, sest see on koostatud lähtuvalt "eilse päeva" andmetest.  Ta nimetas seda arengukavaks, mis on "ajale jalgu jäänud ja ei arvesta tegelikku olukorda, mis meil Ida-Virumaal toimub, ja ei arvesta ka tegelikku olukorda, mis toimub maailmaturul".

See arengukava sisaldab väga konkreetseid uuringute ja analüüside plaane nii keskkonna, tootmise, tervishoiu kui mitmete teiste aspektide valguses. Kokkuvõttes peaks kõigi nende realiseerimiseks kuluma hinnanguliselt 20 miljonit eurot. Samas võib selle dokumendi vajalikkuse tõepoolest kahtluse alla seada, kui me teame, et praegu on küsimus selles, kas ja kui kaua meie põlevkivitööstus üldse veel elujõuline on ja missugused kardinaalsed muudatused võivad selles sektoris juba lähiajal toimuda.  Seda üldist juttu, et põlevkivi tuleb hakata paremini väärindama ja selle elektriks põletamise asemel teha temast kallimaid tooteid, oleme me kõik juba ammu kuulnud. Praegu tundub, et arengukava on koostatud paljuski selleks, et keegi ei saaks öelda: riigil pole meie peamise maavaraga mingit plaani.