:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2024/04/05/15984770t1he7c0.jpg)
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas külastas sel nädalal kahe päevaga 11 Ida-Virumaa kooli, mida ootab uuest õppeaastast üleminek eestikeelsele õppele, et selgitada reformi üksikasju ja saada ise aru, kui valmis siinsed koolid muudatusteks on.
Koolide üleviimist eestikeelsele õppele on sageli ette kujutatud nii, et 1. septembrist hakkavad kõik vene emakeelega lapsed põhikoolis eesti keeles õppima. Nii see muidugi ei ole. Koolides puudutab see sügisest vaid 1. ja 4. klassi, lisaks kõiki lasteaialapsi. Ning üleminek toimub järk-järgult aastani 2030.
Ometi võib see aasta osutuda kõige otsustavamaks, kuna stardist sõltub, kas liikumine algab õiges suunas, kas etteantud reeglid on realistikud ning kas reform on ka tulemuslik ega muutu eestikeelse õppe imiteerimiseks, mille kogemus meil mõnedes koolides ju gümnaasiumihariduse üleviimisega osalisele eestikeelsele õppele on.
Minister suhtub ülemineku õnnestumisse enesekindlalt ja optimistlikult, mööndes siiski, et tagasilööke võib tulla. Aga muidugi, reform oleks ju ette läbi kukkunud, kui seda viiksid läbi inimesed, kes ise sellesse ei usu. Tähtis on, et sellesse usuksid ka need, keda see revolutsioon kõige rohkem puudutab.