/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2023/07/06/15439290t1h6148.jpg)
Pikka aega oli päevakorral, et Ida-Virumaa põlevkiviajastujärgse elu edendamiseks mõeldud õiglase ülemineku fondi rahapakkumise vastu on huvi leige. Ametnikud on raha taotlemise tingimusi nii palju isuäratavamaks muutnud, et taotluste torus, nagu ametnikud oma slängis räägivad, ei ulu enam tuul.
Ka suurimas, tööstusinvesteeringute meetmes, mille puhul sai pikka aega rääkida vaid ühest suurest projektist, Narva magnetitehasest, on nüüdseks 153 miljonist eurost juba rohkem kui veerand ära jagatud ning hulk taotlusi on läbivaatamisel ja hindamisel. Ka teistes meetmetes on hakanud asjad liikuma, kuigi varu veel jätkub.
Stardiunisus on põhjustanud aga selle, et teisest otsast hakkab pitsitama tähtaeg. Suurem osa õiglase ülemineku fondi toel rajatavatest ettevõtetest ja muudest tegudest peab olema valmis juba pisut rohkem kui kahe aasta pärast. Arvestades seda, et varasem praktika näitab, et asjad kipuvad nii nähtavatel kui ka ettenägematutel põhjustel valmima pigem mõnevõrra hiljem kui varem, siis võib õigeks ajaks finišisse jõudmise tõenäosus paljude ettevõtmiste puhul muutuda iga päevaga aina väiksemaks. See võib panna ka mitmeid potentsiaalseid taotlejaid loobuma.
Siinkohal tasub Eesti poliitikutel võidelda Euroopa Liidus selle eest, et põhjendatud juhtudel oleks võimalik saada ajapikendust. Teiselt poolt tuleb Ida-Viru kohalikel omavalitsustel asuda nende ettevõtmistega seotud lubasid ja muid vajalikke pabereid menetlema sprinditempos, jälgides seejuures, et ei tekiks vastuolusid seaduste ja kohalike huvidega.