Korruptsiooni mõiste on meie kultuuriruumis väga tugevalt negatiivse värvinguga. Seda kasutatakse üldnimetajana erinevate tegude puhul, milleks tavaliselt on nii-öelda peitkuriteod
JUHTKIRI ⟩ Korruptsioon on erineva raskusastmega (1)
Ida-Virumaal, eelkõige Narvas ja Kohtla-Järvel on nende omavalitsuste mainet aastate jooksul erinevad korruptsiooniskandaalid märgatavalt määrinud. Ka praegu on Kohtla-Järvel pooleli Ida-Virumaa ehk kõigi aegade suurima korruptsiooniskandaali uurimine, kus kahtluse all on nii endisi kui ka praegusi linnajuhte ning kus nagu eelmisegi suure korruptsiooniloo puhul on asjasse segatud kommunaalärimees Nikolai Ossipenko ja poliitikute väidetav tegutsemine tema äri heaks.
Tänases Põhjarannikus kirjutame politsei huvist Kohtla-Järve abilinnapea Aleksandr Keivabu tegevuse suhtes, kus uuritakse, kas see võis ületada piire.
Sellistel puhkudel pole tavaliselt tegemist tahtliku seaduserikkumisega. Me ei räägi ju mingite hämarate skeemide või ebaausate võtete abil kellelegi otsese eelise või materiaalse kasu võimaldamises, kuid seadus kasutab siinkohal sellist terminit nagu toimingupiirangu rikkumine. Ehk siis juhtumid, kus inimene teeb midagi sellist, kus tal võivad olla mängus oma lähedaste või endaga seotud inimeste huvid. Üks tuntumaid selliseid juhtumeid oli endise Jõhvi volikogu esimehe Niina Neglasoni juhtum, kus isegi kohtud ei olnud algul ühel meelel, kas Neglason midagi valesti tegi.
Need toimingupiirangu rikkumise juhtumid võivadki sageli olla isegi juristide seisukohast väga vaieldavad, rääkimata veel inimestest, kes iga päev õigusküsimustega oma töös kokku ei puutu. Viimastel aastatel on küll omavalitsusjuhtidele ja riigiametnikele tehtud hulgaliselt selleteemalisi koolitusi, kuid elu ei kulge raamatu järgi ja on palju nüansirikkam, kui ükski koolitus ette võib näha. Seetõttu tulebki ikka ja jälle ette olukordi, kus me sellistest piirangurikkumistest kuuleme. See aga annab võimulolijatele teada, et ühegi otsuse puhul ei tohi valvsust kaotada.