:format(webp)/nginx/o/2024/04/06/15986115t1h18bb.jpg)
Eestis ja mitmel pool mujalgi levib hoiak, et tahaks küll jõukamalt ja paremini elada ning saada elektriautode, telefonide ja muude majapidamisseadmete laadimiseks odavat elektrit, aga kui päevakorrale tõuseb mõne tehase, tuulepargi või muu elektrijaama ehitamine, siis haaratakse piltlikult öeldes hangud.
Peaminister Kaja Kallas ja mitmed teisedki poliitikud on öelnud, et Ida-Virumaa eristub paljudest teistest Eesti piirkondadest selle poolest, et siin on vastuseisu vähem. See olevat ka üks Ida-Virumaa eeliseid investeeringute ligitõmbamisel.
Kuigi kohalike inimeste vastuseisu puudumine ei maksa üksi suurt midagi, nagu näitas näiteks Auveresse õlitehase rajamine, mille ehituse suutsid mitmeks kuuks kohtunike abil seisma panna ja riigile kuuluvale ettevõttele kümneid miljoneid eurosid kahju tekitada hoopis mujal elavad aktivistid.
Väiksem vastuseis uutele tööstustele ei tähenda, et Ida-Virumaa inimesed ei hooliks oma keskkonnast. Pigem vastupidi. Siin osatakse eelnevate aegade kogemuse põhjal paremini kui kusagil mujal hinnata, mis teeb kahju ja kui palju ning mis mitte. Osatakse olla mõistlikult nõudlik ning hoiduda pimesi ja silmaklappidega kõige vastu oma jonni ajamisest.
Nagu näitab Lüganuse valla ja tuumajaama planeeriva Fermi Energia sõlmitav kokkulepe, tuleb osata olla sellises olukorras ka pragmaatiline ning püüda sellest piirkonna jaoks maksimaalselt suurt kasu kätte saada. Kas kavandatav tuumajaam Lüganuse valda või üldse Eestisse tuleb, on praegu veel vara kindlalt öelda. Kuid hea, et juba ka nii-öelda maa kompamise ajal räägitakse vastastikusest kasust. See on mõistlik lähenemine nii omavalitsuse kui tuumajaama rajajate poolt.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)