Majanduse elavdamise katselabor

Ida-Virumaa tööturul pingelisemaks muutuva olukorra tõttu on riik astunud või astumas mitmeid samme, meelitamaks siia ettevõtteid, kes looksid uusi töökohti. Kavandamisel on üsna pretsedendituid samme, kus riik hakkab õigupoolest ettevõtetele maksma töökohtade loomise eest. Kui need meetmed käivituvadki, siis selge, et mitte üleöö.

Praegune olukord ei ole selles mõttes eriti hea, et ettevõtjate motivatsioon üldse praegu investeeringuid teha on madal. Madalatele intressidele vaatamata pole kuuldavasti ettevõtjatel kuigi lihtne ka soodsat laenu saada − pangad on eriti mõnedes valdkondades ihneks läinud ning esitavad karme tingimusi.

Ida-Virumaal on ju õitsengu ootel mitmeid tööstusparke, millest suur osa ongi vaid ooteplatsid, kuhu on küll rajatud vajalik taristu ja õhtuti põleb tänavavalgustus, kuid reaalset rõõmu nendest on vaid tervisesportlastel, kes sealsetel uutel asfaltteedel rulluiskudele ja kõnnikeppidele valu annavad. Investoritest pole palju kuulda.

Üks kindel argument, miks ettevõtjad Ida-Virumaale peaks tulema, võiks ju olla Vene piiri ja turu lähedus. Ent sellest pole suurt kasu, kuni Euroopa ja Venemaa suhted on alajahtunud ja nende kahe koostöö peamiseks regulaatoriks on vastastikused sanktsioonid.

Aeg-ajalt kostab meie töötutele kutseid Eesti teistest piirkondadest, eriti aktiivne on siin Viljandi, kus ollakse hädas vaba tööjõu leidmisega. Ent seegi pole lahendus. Kodukohast teise keskkonda kolima on valmis kümned ja sajad, kuid kindlasti mitte tuhanded töötud, seda juba uues kohas elukoha puudumise tõttu.

Seepärast tuleb lahendused tööpuudusele ja naftakriisist tingitud majandusolukorrale leida kohapeal. Valitsus on selleks ettevõtjatele Ida-Virumaal ahvatlusi juurde andmas. Mõnes mõttes on Ida-Virumaa sellega muutunud ka majanduse elavdamise katselaboriks.