Lüpsilehma ei tohi tappa

Kohtla-Järve linna soov võtta piirkonna vee-ettevõttest välja viis ja pool miljonit eurot on mõistetav, seda enam, et ettevõtte majandusnäitajad on suurepärased, samal ajal kui Kohtla-Järve linnaeelarve kidub.

Järve Biopuhastuse eelmise aasta puhaskasum oli 1,4 miljonit eurot. Ka varasematest aastatest on jaotamata kasumina kogunenud korralik summa. Muidugi peidab see arv ka palju raamatupidamislikke nüansse, kuid fakt on see, et ettevõte on vägagi elujõuline. Ja teisalt, kui riik on ammugi võtnud tavaks talle kuuluvatest ettevõtetest kasumit välja pumbata, siis miks ei peaks seda tegema omavalitsused neile kuuluvate ettevõtetega?

Aga Järve Biopuhastus ei ole klassikaline äriühing selles mõttes, et ta ei tegutse siiski vaba turukonkurentsi tingimustes, mis selliste kommunaalettevõtete jaoks ongi tavapärane. Ta ei pea võitlema konkurentidega klientide eest ega kartma turu kukkumist. Vesi ja kanalisatsioon on tänapäeva Euroopas elementaarne inimõigus ning seesama Euroopa Liit on aidanud mõne aastaga ümber ehitada kogu meie vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, mida me omal jõul kuidagi poleks niipea suutnud teha. Tulemuseks väga kvaliteetne vesi.

See, kas säärane tehing üldse võimalikuks saab, peab selguma paari kuu jooksul, sest osapooli, kellel oma sõna öelda, on siin väga palju. Ettevõtte nõukogus keskkonnaministeeriumi esindav Antti Tooming ütles Põhjarannikule, et ministeeriumi huvi on eelkõige ettevõtte elujõulisus. Ehk teisisõnu, et ei tehtaks lihaks lehma, mis korralikult piima annab.

Teisalt tuleb aga vaadata sedagi poolt, et kogu piirkonna jaoks üliolulist ettevõtet ei muudetaks lõpuks pelgalt lüpsilehmaks, kelle toodang läheb omavalitsuste eelarveaukude lappimiseks, ning firmal säiliks ka vajalik investeerimisvõimekus. Sest lõppkokkuvõttes poleks normaalne, kui ettevõte peab võtma omanike rahaiha rahuldamiseks pangalaene, mille siis tarbijad lõpuks kinni maksavad.