Kuurortlinna halvatud võim

See, et kuurortlinnas Narva-Jõesuus talveks rannaelu hangub, on iseenesestmõistetav. Et aga samal ajal seab end tardolekusse ka kohalik võim, on midagi täiesti uut.

Narva-Jõesuu volikogu pooldus kaheks leppimatuks vastandleeriks eelmisel aastal, kui tuli teha põhimõtteline otsus, kas minna kokku Narva linna või Vaivara vallaga. Et kaalukeeleks on kõigest üks hääl, on toimunud saadikute seas mitmesuguseid manöövreid kuni selleni välja, et isegi linnapea Iraida Tšubenko läks erru selle nimel, et saaks asuda volikogusse  ja vaivarlastele vajalik toetus kindlustada.

Nii-öelda narvalased tegid kontrakäigu ja kutsusid saadikupuhkuselt välja nende leeri hoidva Meelis Songi, mis muutis jõudude vahekorda.  Aga vahepeal olid juba põhimõttelised otsused tehtud ja haldusreformi rong vilega jaamast väljunud.  Ometigi polnud Narva leer sellega leppinud ja nüüd ongi jõutud punnseisu, kus kohaliku volikogu tegevus on tegelikult halvatud: uue aasta kahe esimese kuuga pole seal sündinud  ühtegi sisulist otsust.

Aeg on kallis ja kui linnavolikogu võtab endal mitmeks kuuks juhtme seinast, siis seiskub ka selle linna arendamine. Rutiinsete otsuste tegemine lükkub edasi, uusi algatusi ei tule ammugi. Sellise olukorra tekitamine on karuteene oma linnale, kui tahes õilsad oma mätta otsast vaadatuna kummagi leeri kavatsused ka poleks.

Praegusel juhul on oluline, et maavalitsus tegutseks tekkinud võimuvaakumi ja juriidilise umbsõlme harutamisel võimalikult kiiresti, sest kaksikvõimu pikaajaline kestmine ei tähenda midagi head.