Raske sotsiaalkoorem

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jõhvis on sotsiaalmaja ja hooldekeskuse tuleviku üle polemiseeritud juba aastaid. Ikka on aeg-ajalt keegi tõstatanud teema, kas vald ikka peaks neid teenuseid osutama.

Reeglina on küsimuste tõstatajad olnud ettevõtjatest volikogu liikmed. Nagu ka nüüd, kui volikogu esimees Teet Enok leiab, et Jõhvi ei peaks olema sotsiaalpealinn, kus kõiki teenuseid osutatakse, vaid teenuseid võiks sisse osta.

Seda kindlasti. Aga selleks tuleks enne teha väga konkreetsed arvutused. Fakt on see, et omavalitsus peab oma elanikele need teenused tagama.

Aga ühe omavalitsuse teenuste tagamisele ei saagi läheneda külma äriloogikaga, sest vald ei ole aktsiaselts ega osaühing, mille eesmärk on kasumit teenida. Omavalitsuse ülesanne ongi kokku kogutud maksuraha kasutada parimal moel oma elanike hüvanguks. Ja paraku ei ole elanikud ainult noored, täisjõus inimesed, vaid ka need, kes on oma panuse ühiskonda juba andnud, ja need, kes iseseisvalt toime ei tule.

Jõhvi probleem on selles, et mõlemad nõukaajast pärit karpmajad on omavalitsuse jaoks üsna hiiglaslikud ehitised ja üsna kulukad ülal pidada. Aastate jooksul on sinna küll raha sisse pandud, aga nende täielik kordategemine on vallal üle jõu käinud. Seetõttu tundubki, et kõik see on üks lõputu virelemine, ja tekib kiusatus raskest kandamist loobuda. Põhjuseks on asjaolu, et vald pole siiani suutnud nende majade puhul mingit head lahendust välja mõelda. Ehk oleks mõistlik kaasata asjatundjaid, kes oskaksid hüva nõu anda?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles