Puud ja emotsioonid

Võime oma toimetuse kogemusest kinnitada, et aastas tuleb meile korduvalt kaebusi pahastelt linnaelanikelt selle kohta, et kusagil on puud maha võetud või neid inetult köndistatud. Harvem kaevatakse selle üle, et puud segavad igapäevaelu, kuid keegi appi ei tule.

Möödunud aastal kirjutasime vaidlusest Jõhvis, kus ühistu taotles omavalitsuselt mõne puu mahavõtmise luba, kuid sai algul vallaametnikult teate, et kuna puu kuulub ühisomandisse, peab selleks olema kõigi korteriomanike luba. Lõpuks lahenes vaidlus ühistule positiivselt. Kuid see näitab, et ka omavalitsus ei anna kergel käel luba puude mahavõtmiseks.

Puude raie linnades on ikka olnud emotsionaalne teema, kus sageli põrkuvad vastandlikud huvid. Aastakümneid tagasi istutati  siinsete linnade tänavatele eelkõige papleid, mis tööstuse suurt saastetaset arvestades pidid kandma linnaõhu puhastamise eesmärki. Papleid seetõttu, et see puu kasvab kiiresti. Ent siis põrkuti jälle igal suvel probleemiga, kui papli õitsemise ajal sattusid hätta allergikud-astmaatikud.

Fakt on see, et puud linnatänavail kasvavad samamoodi nagu metsadeski, saavad suureks ja vanaks ning isegi ohtlikuks. Nende pügamine ja ka mahavõtmine on paraku möödapääsmatu. Ent selleks, et inimestele ei jääks muljet, et puude raiega vaid linna kopse kahjustatakse, võiks omavalitsused avalikkust rohkem informeerida näiteks sellest, kus ja millises ulatuses on kavas mahavõetud kõrghaljastust asendada.