PEETER TALI Moskva kiriku tegevus Eestis peab lõppema

Peeter Tali
Copy
Peeter Tali, riigikogu liige, Eesti 200
Peeter Tali, riigikogu liige, Eesti 200 Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Räägime asjadest nii, nagu nad on. Vene õigeusu kirik ei ole kirik, vaid tegutseb Kremli eriteenistuste alltöövõtjana ning seepärast tuleb selle vaenuliku organisatsiooni tegevus võimalikult kiiresti Eestis lõpetada.

Moskva kirikus ei kummardata Jumalat, vaid Kremli imperialistlikke Suur-Vene ambitsioone. Ja paraku on Kremlil oma mõjutustegevusega õnnestunud Moskva kiriku Eesti organisatsiooni kaudu jätkuvalt segregeerida ja lõhestada Eesti elanikkonda.

Märtsi lõpus korraldas kirik Moskvas ülemaailmse Vene rahvuskogu kongressi ja kiitis heaks dokumendi "Vene maailma olevik ja tulevik". Vene patriarh Kirill, keda isegi avalikud allikad on otseselt sidunud KGB ja selle järglase FSBga, kuulutas Vene agressiooni, mis seni oli n-ö sõjaline erioperatsioon, pühaks sõjaks. Veelgi enam: Vene kiriku vaates on Venemaa pühas sõjas kollektiivse lääne ja globalismiga. Ukraina rahvast pole olemas. Ja niinimetatud russki mir on seal, kus Kremlil vaja. Ja Vene impeerium peab igal juhul laienema.

Vene kirikupea avaldus pühitseb Putini eesmärki hävitada kõigepealt Ukraina riik ja siis taastada Vene impeerium ja laiendada Kremli mõjuala veelgi. Vene kirikupea ja džihaadile üles kutsuvate islamiäärmuslastest radikaalsete mullade vahele võib rahulikult võrdusmärgi panna. Jumalat siin ei ole kuskil ega ole ka mõtet otsida. On usu ja usklike jumalavallatu ärakasutamine imperialistlikel ja ka isikliku kasu saamise eesmärkidel.

Kremlil on selge tahe hoida Eestit Moskva kiriku ja kirikupea mõjualas, lõhestada Eesti elanikkonda ja mürgitada õigeusklike meeli, veelgi enam: usurpeerida ainsa ja päris ajaloolise õigeusu kiriku roll Maarjamaal.

Praegusele Vene kirikule pani Jossif Stalin aluse kõige suuremas hädas teise maailmasõja ajal 1943. aastal. Siis ta määras ametisse patriarhi ja leidis, et kirik on õigeusklike harimata venelaste mõjutamiseks ja jälgimiseks parim tööriist. Ja juba siis oli ta Vene eriteenistuse alltöövõtjaks saanud. Pärast Nõukogude Liidu lõppu suurenes FSB tööpõld Vene kirikus veelgi, sest venelaste kontrollimiseks ja mõjutamiseks oli tarvis asendada muinasjutt peatselt saabuvast kommunismist millegi muuga.

Aga nüüd tagasi Eestisse. Eesti õigeusukogudused moodustasid Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku märtsis 1919. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik oli iseseisvunud vaid kaks aastat varem. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku autonoomia aluseks on 1923. aastal Konstantinoopoli patriarhi antud tomos ehk iseseisvusakt. Aga pärast Eesti okupeerimist asus Kreml otsekohe likvideerima vaba ja jumalakartlikku kirikut.

1941. aastal kandis NSVLi riikliku julgeoleku rahvakomissariaadi esimees Vsevolod Merkulov Stalinile ette plaanidest Eesti õigeusu kiriku ülevõtmiseks, et oma agentuuri kaudu Moskva patriarhaadis allutada Eesti, Läti ja Leedu õigeusu kirikud Moskva patriarhaadile. Selleks kasutatakse avaldust, mida kirjutavad koguduste lihtvaimulikud ja koguduste liikmed. Balti vabariikide piiskopkondade juhtimiseks määrata Moskva patriarhaadi peapiiskop Dmitri Voskressenski, kes on julgeolekuagent.

Eesti õigeusu kirik läks eksiili, aga 1996. aastal taasjõustas Konstantinoopoli patriarh Bartolomeus Eesti õigeusu kirikule antud tomose. Kreml seevastu võitles raevukalt oma mõjutustööriista hoidmise eest Eestis, tõi õigeusklikud tänavale ristikäikudele ja saavutas Moskva kiriku registreerimise ja kiriku vara pikaajalisele rendile andmise neile. Kremlil on selge tahe hoida Eestit Moskva kiriku ja kirikupea mõjualas, lõhestada Eesti elanikkonda ja mürgitada õigeusklike meeli, veelgi enam: usurpeerida ainsa ja päris ajaloolise õigeusu kiriku roll Maarjamaal.

Ütlen ausalt, kannatus on katkemas. Moskva kiriku tegevus organisatsioonina Eestis peab varem või hiljem ühemõtteliselt, venitamatult ja viivitamatult lõppema. Ja muidugi, selle kiriku kogudused peavad ise otsustama, kuidas nad oma usuelu edasi korraldavad, kas liituvad jumalakartliku Konstantinoopoli kirikuga või mitte. See ei ole riigi asi otsustada ja arutada. Toompeal olev Nevski katedraal ei tohi mitte mingil juhul jätkata patriarh Kirilli otsealluvuses ega alluvuses üleüldse. See kirik peaks ikka tagasi minema Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kätte. Ja ilmselt on seal vaja ka eksortsismi, nagu ei saa ka Kirilli otsealluvuses olla Kuremäe klooster.

Eesti kirikute nõukogu peaks tõsiselt tegelema sisekaemusega, sest džihaadile üleskutsuv organisatsioon, mis nimetab end kirikuks, ei sobi ilmselgelt meie komberuumi. Patriarh Kirill kutsub otseselt üles ususõjale lääne vastu ja ka meie vastu. Me ei saa seda organisatsiooni siin tolereerida. Usun, et kirikute nõukogu president peapiiskop Urmas Viilma tegelikult teab, mis juhtus peapiiskop Hugo Rahamäega 1941. aastal Kirovi vanglas.

Rahvaesindajatena me peame võtma enesekindla seisukoha, tegema ära poliitilisel põhjusel venima jäänud töö. Peame saatma välja ühemõttelise sõnumi otsustavusest säilitada eesti rahvust, keelt ja kultuuri läbi aegade. See on Eesti riigi ainus mõte. Kreml saab aru ja austab ainult otsustavat käitumist ning kindlat seisukohta. Kompromissi otsimist või viisakust loevad imperialistid ja Suur-Vene šovinistid nõrkuseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles