ANVAR SAMOST ⟩ Eurovalimised võivad tuua ühe olulise muutuse Eesti poliitikas

Ajakirjanik Anvar Samost. Foto: Eero Vabamägi / Scanpix

Euroopa Parlamendi valimisteni on mõni nädal. Kampaania käib, nagu ikka enne valimisi on võimul olevad erakonnad ebapopulaarsed otsused ootele pannud, aga kokkuvõttes midagi erilist need valimised andnud pole.

Kõige suurem ja samas kõige lahtisem muutus sõltub küll mingil määral valimiste tulemusest, kuid pole seotud ühegi kandidaadiga. Nimelt ootavad kõik parlamendierakonnad huviga, kas pärast uue Euroopa Parlamendi selgumist toimuv Euroopa Liidu valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine 17. juunil toob Reformierakonna esimehele ja Eesti peaministrile Kaja Kallasele pakkumise uue Euroopa Komisjoni koosseisus, mis võimaldab tal väärikalt ametist loobuda.

Mingit käegakatsutavat infot samas pole. Kõige selgemalt on võimalikku arengut kirjeldanud praegune Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson, kes ETV saates "Esimene stuudio" ütles, et Kaja Kallas läheb mitteametlikule ülemkogule iseendale töökohta läbi rääkima. "Teame, et pärast valimisi minnakse ülemkogule ühtede nimedega, siis istuvad valitsusjuhid koos päeva, öö, võib-olla teise päeva veel ja tulevad välja üllatusega. Ja kui sa oled seal ruumis, nagu viis aastat tagasi [Belgia endine peaminister ja praegune Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles] Michel oli, siis võib tulla sealt kuldse krooniga."

Võib olla, et saame mõned kuud pärast valimisi siiski uue peaministri.

Tõsiasi on, et 17. juuni kohtumise keskseks teemaks saab uue viieaastase võimuperioodi juhtkohtade jaotus. Mitmed rahvusringhäälinguga vestelnud Euroopa Liidu asjatundjad on seda nimetanud 27.-28. juunil toimuva ametliku Euroopa Ülemkogu ettevalmistuseks. Seal peaksid liikmesriikide liidrid juba kinnitama, kellest saab Euroopa Komisjoni president, Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja, Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Parlamendi president. Just välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kohta on Kallasele sobivaks peetud.

Kallas ise on piisavalt kogenud ja arusaadavalt end nurka ei värvi. "Kuidas tõmmatakse jõujooned? Kes kui palju kohti saab? Sellest lähtuvalt, millised on nii-öelda koalitsioonid? Kes mingit kohta soovib või ei soovi? Mina ei ole nende arutelude juures varem olnud, kui viis aastat tagasi neid otsuseid tehti. Ma ei tea, kuidas need asjad käivad," rääkis ta Vikerraadio intervjuus. "Ma ei ütle teile ei "ei", ega "jaa". Ma tegelen selle tööga, mis mul praegu on."

Aga milliseid muutusi Euroopa Parlamendi valimised veel tuua tõotavad? Kõige vähem ilmselt Eestit esindavate liikmete koosseisus. Kui võtta aluseks reedel avaldatud rahvusringhäälingu tellitud Kantar Emori küsitlus, siis jätkavad Brüsselis ja Strasbourgis Marina Kaljurand ja Sven Mikser Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Jaak Madison EKREst, Urmas Paet Reformierakonnast ja Riho Terras Isamaast. Kolm kohta on suurema või väiksema küsimärgi all ja võib öelda, et nende nimel kampaania käibki. Võib juhtuda, et Keskerakond saab siiski mandaadi kätte ja sõltub erakonna esimehe Mihhail Kõlvarti otsusest, kas ta laseb Euroopa Parlamenti oma asju edasi ajama Jana Toomi. Võib juhtuda, et teise mandaadi saab lisaks sotsidele ka Reformierakond − kas Hanno Pevkur või Marko Mihkelson. Vähema tõenäosusega võib juhtuda, et teise mandaadi saab õnnestunud kampaania korral Isamaa − Jüri Ratas või Urmas Reinsalu.

Isamaa plaan teha Euroopa Parlamendi valimistest referendum Kaja Kallase valitsuse üle pole samas õnnestunud. Esiteks teeb Reformierakond valimiskampaaniaid kindla peale ja vaatamata üldisele toetuse madalseisule ning Andrus Ansipi loobumisele saab miinimumtulemuse tuntud nuppudele vajutades kätte. Teiseks on Isamaal kogu populaarsusele vaatamata raske rahulolematust valitsuse poliitika ja peaministri suhtes enda taha koondada. Esiteks napib selleks sobivaid usutavaid poliitikuid ja teiseks peaks vaatama viimast ETV valimisdebatti, mis keskendus rohepöördele.

Saatest sai selgeks kaks asja. Rohepöörde on pea kõik erakonnad kriitiliselt ümber hinnanud. Aga kõik peale Parempoolsete on ühel või teisel hetkel praeguse pohmelli toonud otsustes osalenud. Nagu Rain Epler Ratasele ütles: tõmbasime küll valitsuses olles punase pliiatsiga lõike neist kokkulepetest maha, aga peaminister Jüri Ratas panid need Keskerakonna ja Isamaa enamusega taas sinna tagasi.

Seega mustvalget jaotust võimaldavat referendumit ei tule, kuid võib olla, et saame mõned kuud pärast valimisi siiski uue peaministri.