Metsaraidurite lai tööpõld

Maaülikoolis valminud maaelu arengu uuring toob esile teada-tuntud tõsiasja, et Ida-Viru maavallad vajavad rohkem ettevõtlust, kuid ei anna kahjuks retsepti, mida selle saavutamiseks teha.

Samamoodi tuleb sellistes uuringutes kokku seatud pingerivide puhul arvestada nende metoodikast tuleneva suhtelisusega. Näiteks täiesti üllatav on, et Vaivara vald asub selles üleriigilises koondtabelis tagumise kümne seas ning on viimaste hulgas isegi selliste näitajate poolest nagu heaolu ja ettevõtlus.

Ometigi on tegu tänu ressursimaksule Eesti ühe jõukama omavalitsusega, kui arvestada eelarvetulu elaniku kohta. Selles vallas asuvates ettevõtetes on töökohti ja pööritatakse rahakäibeid rohkem kui mitmes linnas kokku, sest seal asuvad nii elektrijaamad, põlevkivikarjäär, õlitehas, ohtlike jäätmete kogumiskeskus, lõhkeainetehas kui veel mitmed ettevõtted.

Võib eeldada, et töö tegemise võimalusi tuleb lähiaastatel Ida-Viru maapiirkondades kõvasti juurde. Suures osas on see seotud Eesti Energia kavatsusega hakata Euroopa kliimapoliitika reeglitesse end sobitades Narva jaamade kateldes põletama senisest märksa enam puitu. Loogiline, et väiksemate veokulude tõttu on sihikul esmajoones Ida-Viru metsad.

Iseküsimus, kuivõrd õige, mõistlik ja maaelule omane selline tegevus on. Kuid Narva jaamad on juba praegu upitanud küttepuidu hindu ülespoole ja prognooside järgi on see alles hinnaralli proloog. Raha teenimise väljavaated ei tohiks kehvad olla, ent kas selline ettevõtlus maaelu ka soovitud suunas aitab edendada, on märksa keerukam vastata.