Tööstusparkide pikk hoovõtt

Narva tööstuspargis läksid eile käima ammu oodatud ehitustööd. See on suur asi, aga õnnitlusteks oleks õige aeg ilmselt siis, kui seal tõepoolest ükskord uued ettevõtted toimetama on asunud.

Valitsus on pidanud tööstusparkide rajamist üheks peamiseks abinõuks Ida-Virumaad kollitava tööpuuduse tõvest tervendamisel.  Kahjuks on ainult selle ettevõtmise hoovõtt osutunud mitte kiireks sprindiks, vaid kurnavaks ja pikaks takistusriba läbimiseks mööda bürokraatia rägastikke. Riigi abil loodud sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus tegutseb laial rindel, ent ainuüksi Narvas kulus stardihetkest ehituse alustamiseni kolm aastat. Jõhvi, Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusparkide puhul ei ole jõutud veel niigi kaugele.

Pealegi ei garanteeri ka infrastruktuuri rajamine ja eellepingute sõlmimine veel iseenesest seda, et aasta või paari pärast seal sadade uute töökohtadega ettevõtted tegutsevad. Narva lähistel Olginas paiknevas erakapitalile kuuluvas Viru tööstuspargis tehti juba eelmisel aastal avaliku raha toel kõik valmis selleks, et ettevõtted võiksid sisse kolida ja tegutsema asuda. Uued teed ja kommunikatsioonid on olemas, ainult et ühtegi firmat ei ole.

Ettevõtete ligimeelitamine pole sugugi kergem töö kui nende tööstusparkide rajamine. Loodetavast ei veni aga see nii pikaks, et Ida-Virumaa siin töö leidmise usu kaotanud inimestest vahepeal tühjaks jookseb. Et siis, kui ükskord on pargid valmis ja ettevõttedki leitud, selgub, et nüüd pole inimesi, kes seal tööle asuksid.