Väetisetehase koomast väljatulek

Nitrofert on harukordse saatusega ettevõte, mis on tuisanud läbi aastate nagu Ameerika mägedel: kord teenitakse hiigelsuurt kasumit, mis võimaldab noppida järjepanu mitmeid ettevõtlusauhindu, samas langetakse põrmu, mis tähendab seiskunud tootmist.

Viimast on tulnud ettevõttel üle elada korduvalt, kuid nii pikka tootmisseisakut, mis kestab juba üle kolme ja poole aasta, pole varem olnud. Üldjuhul suured tööstusettevõtted nii kaua kestvast koomast välja ei tulegi, aga Nitrofert üllatab taas: ettevõttes on alanud ettevalmistused, et tehas taaskäivitada.

Tegurid, mis mõjutavad Nitroferti käekäiku, asuvad kaugel väljaspool Eestit ja kohapeal ei jäägi muud midagi üle, kui olla pidevalt valmis selleks, et kui tuleb käsk, siis käärida käised üles ja tehas täie vungiga tööle panna. Kohtla-Järvelt ei ole võimalik mõjutada ei karbamiidi ega ammoniaagi hinda maailmaturul ega ka väetise valmistamiseks kuluva põhilise tooraine gaasi maksumust. Gaasiga on omaette lugu, millise hinnaga saab selle kätte ettevõtte omanik, Ukraina üks rikkamaid ärimehi Dmitri Firtaš, kes on oma kapitali kogunud Kesk-Aasiast Ukrainasse gaasi vahendades. Tema käekäik on muuhulgas olenenud ka suhetest Ukraina juhtidega. Seepärast võib Nitroferti mõjutada seegi, kas näiteks Firtaši oponent Julia Tõmošenko on  parajasti peaministrti ametis või vangikongis.

Et Firtaš pole lasknud siiani Nitrofertil surra ja on hoidnud kõigil seisakuaastatel inimesi tööl, näitab, et tegu on siiski ettevõttega, mis suudab soodsate asjaolude korral muneda ka kuldmune. See on kasulik peale ettevõtte 400 töötaja ja nende peredele ka Eestile, sest kasvatab majandust, toob makse riigile ning kasvatab eksporti.