Tuleb rääkida ausalt

Alles see oli, kui me sügisel, vaadates arstide streigiaktsioone ja kuulates nõudmisi, pidime tõdema, et pole kuigi selge, mida arstid üldse nõuavad - kas patsiendilt raha juurdeküsimist või süsteemi muutmist.

Nüüd teatas arstide liit, et keeldub allkirjastamast sotsiaalministeeriumiga koos välja töötatud koostöölepet. Jälle räägivad meedikud patsiendi huvidest. Ja tõsi ta on, viimane väikeste piirkondade eluolu uurinud küsitlus näitas, et rahulolematus eriarstiabi kättesaadavusega on suur.

Arstide liit väidab, et "nii kodu- kui välismaised eksperdid on kinnitanud, et tervishoiu rahastamine on jätkusuutmatu ja seda tuleb kiiresti muuta". Aga mida see tähendab? Ega ju midagi muud, kui et selleltsamalt rahulolematult patsiendilt tuleks raha juurde küsida. Et arstid rahul oleks.

Ka läinud sügisel toimunud läbirääkimiste käigus kuulsime korduvalt arstide nõudmisi raha juurdepumpamiseks, ent mida ei tohi teha patsientide arvel. Ja mis juhtus? Haiglate liit teatas, et raha leitakse haiglate "sisemiste ressursside arvel", ning nüüd on suuremad haiglad, sealhulgas Ida-Viru keskhaigla, tõstnud visiiditasu ja ka voodipäevatasu.

Samasugune "sisemine ressurss" on iga järgnev arstide palgatõusu allikas. Ja pole mõtet ei meedikutel ega poliitikutel teha nägu, et see "sisemine ressurss" asub kusagil mujal kui patsiendi-maksumaksja rahakotis. Rääkida sellest, et me anname ühte valdkonda raha juurde, kuid patsiendile-maksumaksjale teenus kallimaks ei lähe, on pehmelt öeldes silmakirjalik, otse öeldes valetamine.