Tähtis teema

2010. aasta algul, kui Kohtla-Järve korterite ruutmeetri keskmine hind oli kukkunud 1700 kroonini ehk vähem kui 110 euroni, pakkus linnapea Jevgeni Solovjov, et pole hullu, küll viie aasta pärast tõuseb korterite väärtus kuus korda.

Nüüd on kolm aastat möödas ja hinnatase ongi muutunud, aga kahjuks pole see liikunud mitte üles-, vaid hoopis allapoole. Nüüdseks on Solovjovi poolt pikka aega juhitavas linnas korterite ruutmeetri hind langenud juba alla saja euro.

Ega oluliselt parem ole olukord ka maakonnakeskuses Jõhvis, kus sama näitaja jääb märtsikuu kinnisvaraturu ülevaate andmetel alla 200 euro. Võrdluseks, pealinnas on korteri keskmine ruutmeetri hind üle tuhande euro ja Tartus ligemale tuhat eurot. Ka mitmetes teistes suuremates linnades, nagu Pärnus, Rakveres või Viljandis, on korterite väärtus mitu korda suurem kui Jõhvis või Kohtla-Järvel.  Seejuures pole ka imekspandav, et Jõhvi kesklinnas paikneva ajaloolise hoone hinda tuli korduvalt alla lasta ja lõpuks teenib vald selle müügist vaid 200 000 eurot.

Kohalikud juhid võivad usinalt raporteerida oma kõikvõimalikest töövõitudest valimisperioodi jooksul.  Ent seda, kuivõrd ihaldusväärne elupaik on laiemas mõttes üks või teine linn, näitab emotsioonivabalt siiski see, millised "hinnalipikud" on küljes seal asuvatel majadel ja korteritel.

Kinnisvara väärtus on üks omavalitsuse tegevuse kvaliteedi näitajaid. Selle tõstmiseks kohalikel võimudel võlukepikest küll pole, kuid võimalusi mõjutamiseks siiski on. Kuidas neid kasutatakse, võikski olla eelseisvas valimiskampaanias üks tähtsaid teemasid.