Haigla uued väljakutsed

Ida-Viru keskhaigla tuliuus aktiivravikorpus on kahtlemata piirkonna meditsiinivaldkonna viimase kahekümne aasta esisündmus. 21 miljonit eurot, millega 12 000 ruutmeetrit uut haiglapinda ehitati, tasub end kindlasti ära, sest on see ju suunatud tuhandete patsientide ravikvaliteedi ja heaolu parandamisse. Tegemist on Eesti kõige uuema haiglaga.

Aga nagu oleme juba varem nentinud, siis tänapäevane haiglahoone ning nüüdisaegne sisustus on vaid üks osa heal tasemel meditsiinist. Olulisim on siiski see personal, kes haiglas töötab. Nagu teisedki raviasutused väljaspool Tartut ja Tallinna on ka Ida-Viru keskhaigla hädas spetsialistide leidmisega.

Ent kõige valusam koht Ida-Viru keskhaigla puhul on tema renomee, mis pole tänapäevasele ravile ega ka kahtlemata enamiku sealse personali korralikule kompetentsusele vaatamata kuidagi tahtnud paraneda.

Vahetult enne uue korpuse avamist kajastas meedia põhjalikult haiglas tehtud kolme ebaõnnestunud maovähendamise operatsiooni, leides, et seda on ühe väikehaigla jaoks palju. Miks arvasid pealinna ajakirjanikud, et tegemist on väikehaiglaga, ehkki tema teeninduspiirkonnas elab vähemalt 150 000 potentsiaalset patsienti?  Sest haiglast teatakse mujal Eestis vähe, sagedamini negatiivset.

Uus haiglakorpus on hea võimalus panna mulda seeme, millest hakata kasvatama Ida-Viru keskhaigla uut kuvandit. Selleks peab aga haigla juhtkond rohkem pingutama, muutmaks haiglat avatumaks ja näitamaks ühiskonnale aktiivselt ise siinsete spetsialistide head tööd. Meditsiin on küll spetsiifiline ja väga oluline valdkond, ent sellele vaatamata ei pääse tänapäeval ka raviasutused turundustööst, mida peab loomulikult toetama korralik ravikvaliteet. Olukorda arvestades on Ida-Viru keskhaiglal head eeldused maineredelil vaid ülespoole rühkida.