Peibutuspardid ja parteide ausus

Eilne peaminister Andrus Ansipi avaldus selle kohta, et eelseisvatel kohalikel valimistel osalevate riigikogu liikmete kandideerimine on pseudoprobleem, võib mõnedele olla üllatav, ent paljudele ilmselt mitte. Peaminister ja tema juhitav Reformierakond on viimaste aastate jooksul eetika ja aususe kriteeriumilati Eesti poliitikamaastikul lasknud nii madalale, et valijatele näkku valetamine ning selle eitamine, aga ka seda käsitleva ajakirjanduse regulaarne kritiseerimine on saanud üsna tavapäraseks.

Meie arvates aga on peibutuspartide kasutamine kohalikel valimistel siiski probleem. Sellepärast, et valijatega ei olda ausad, kui minnakse nende hääli püüdma kindla teadmisega, et tegelikult ei taheta kohaliku omavalitsuse töös osaleda. See on valijahääle teadlik kuritarvitamine.

Meiegi maakonnas on mitmeid selliseid peibutusparte: Valeri Korb Kohtla-Järvel, Lembit Kaljuvee Jõhvis, Mihhail Stalnuhhin Narvas ja Kaja Kreisman Kiviõlis. Ükski neist ei tule ilmselt riigikogust ära, kui osutuvad valituks. Nii peaks valija tegelikult hoiduma oma hääle andmisest riigikogu liikmele, kui ta ei taha, et tema hääl läheb hoopis kellegi teise kandidaadi taskusse, kes omakorda ei pruugi konkreetsele valijale meeldida.

Peibutuspardid aga võlgnevad enne valimisi avalikkusele ausa selgituse, miks nad valimistel osalevad, kui kavatsevad juba ette mandaadist loobuda. Kas pole see ka seljataguse kindlustamine juhuks, kui 2015. aasta parlamendivalimistel ei õnnestu riigikogusse pääseda?