Külma sõja hõng

Euroopa Liidu välisministrid mõistsid eile üksmeelselt hukka Venemaa agressiooni Ukrainas. Iseasi, kui palju see nagu ka muud avaldused ja telefonivestlused Venemaa liidrile Vladimir Putinile korda lähevad.

Viimaste päevade sündmustega saab üha selgemaks, et Ukraina puhul läheneb Venemaa ja Lääne maailma vastasseis tasemele, kus ta oli viimati külma sõja ajal. Oluline erinevus on aga selles, et tänases arsenalis on uued tehnoloogiad, mis võimaldavad pidada märksa operatiivsemat ja laiahaardelisemat infosõda võitluses inimeste meelte pärast kui 25 aastat tagasi.

Sellesse infosõtta, mille eesmärk on leida oma tegudele poolehoidu, on haaratud ka need inimesed, kes Ukraina kõige tulisematest paikadest asuvad tuhandete kilomeetrite kaugusel.

Eesti on juba ligemale kümme aastat olnud Euroopa Liidu liige. Kuid see iseenesest ei kindlusta sugugi seda, et uue läheneva külma sõja rindejoon jääks Eesti piirist väljapoole. Siin elab märkimisväärselt palju inimesi, kes hoiavad käesolevas konfliktis pigem Venemaa kui Euroopa Liidu poole. Olgu põhjused seotud nende inimeste päritolu, hoiakute, infovälja või ükskõik mille muuga.

Eesti jaoks on loomulik toetada Ukrainat ja tegutseda koos oma liitlastega. Ent kodurahu huvides on vajalik näha vaeva meie riigi seisukohtade ja sammude selgitamisega  selles vastasseisus ka neile siinelavatele inimestele, kes neid ei poolda. Ammu kujunenud arusaamu pole muuta ilmselt võimalik, ent mõistmist leida kindlasti. Seegi oleks suur asi.