Kes tahab saada peaministriks?

Reformierakond on käima tõmmanud tõsieluseriaali "Kes tahab saada peaministriks?". Seda kõrvalt jälgida võib olla ju haarav ja huvitav, ent siinse Eesti poliitika tõsiseltvõetavusse lüüakse sel moel paraku mõrad sisse. Tagajärjeks on lõhkine küna ja heade lahenduste varn on tühi.

Reformierakond ise kutsus esile valitsuskriisi arvestusega, et peaministrit ja eeldatavasti ka koalitsioonipartnerit vahetades läheb korda aasta pärast toimuvateks riigikogu valimisteks end valijatele märksa rohkem meeldima panna, kui praeguste uuringute numbrid näitavad.

See plaan kukkus aga läbi.  Peaministrikandidaat  Siim Kallas ei suutnud tõrjuda minevikutehingutega seotud kahtlusi. Tal sai mõõt täis ja ta tormas esimesele Brüsselisse viivale lennukile, et jätkata oma tööd Euroopa Komisjonis.

Samaväärseid asenduskandidaate Reformierakonnal võtta pole ja tagajärjeks on paras segadus niigi kogu maailma jaoks segasel ajal Venemaa ja Ukraina konflikti tõttu.

Milline oleks kiire väljapääs? Kas Reformierakond tunnistab oma viga ja Andrus Ansip otsustab kujunenud olukorras meelt muuta ja jätkata veel ühe aasta põhimõtteliselt sama valitsusega? Või astub Refomierakond oma eksimust tunnistades kõrvale mõtteid koguma ja laseb aasta tegutseda näiteks IRLi ja sotside vähemusvalitsusel? Küsimusi on praegu kindlasti õhus rohkem kui vastuseid.

Kuid erakondlikke huvisid silmas pidades ei tohiks kannatada riigi huvid ja stabiilsus.