Kreenholmi uus võimalus

Kui legendaarne tekstiiliettevõte Kreenholm neli aastat tagasi pankrotti läks ning sajad inimesed tööta jäid, oli see ühest küljest šokk kogu linnale, teisalt aga uudis, mida kardeti juba pikemat aega. Ajaloolise kergetööstusettevõtte ajalugu sai läbi.

Ent omanikest rootslased ei kiirustanud Narvast põgenema, vaid nägid Kreenholmi piirkonnal ja sealsel ajaloolisel kinnisvaral suurt tulevikku.

Mõnedele võivad rootslaste ambitsioonikad plaanid tunduda utoopia ning õhulosside ehitamisena, kuid siiski näeme, et arendajad ei jutusta niisama, vaid tegutsevad juba mõnda aega aktiivselt, lammutades seal nõukaaegseid väärtuseta hooneid ning tegeledes piirkonna planeerimisega.

Kui arendajate plaan teoks saab, oleks Kreenholmi piirkonna tõus kogu linnale justkui uueks hingamiseks. Sest tõepoolest, tuleb tunnistada, et piirilinnas on viimastel aastatel jõudsalt arenenud küll kaubandus, ent meelelahutus ning muude teenuste areng pole sellega suutnud sammu pidada. Rootslased on koguni lubanud, et tahavad Narvast teha Põhjamaade Hongkongi. Eks saab näha. Kui nii läheb, võib see olla ka üheks teguriks, mis paneb elanike väljavoolu seisma ja pöörab selle koguni ehk vastupidiseski suunas.

Muidugi on Narva areng kahtlemata seotud arengutega Venemaal, sest paljuski suunatakse siinsed teenused eelkõige idaturiste silmas pidades. Viimased arengud ning suhete teravnemine Venemaa ja Lääne vahel teevad küll ettevaatlikuks. Ent seda enam on tervitatavad ka julgeoleku seisukohast lähtuvalt kõik Narva tehtavad investeeringud. Tulgu need siis era- või riigisektorist.