Poliittorm veeklaasis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omades 13aastast kogemust omavalitsuses ametniku, volikogu liikme ja vallavanemana ning olles läbi teinud ka omavalitsuste ühinemisprotseduuri, sattusin 20. detsembril Lüganusele tulles täiesti uudsesse olukorda. Palju ühinemisega seotud tegevusi ja otsuseid oli selleks ajaks veel tegemata. Uue vallavalitsuse jaanuarist tööd alustama pidanud struktuur oli kinnitamata, palgaastmestik paika panemata. Eelarve kokkukirjutamist polnud alustatud, kuigi see pidanuks olema volikogule detsembris esimeseks lugemiseks esitatud. Seadus paneb paika tähtajad, mis päris arvestatavas osas olid juba enne meie tööle asumist ületatud. Seis oli vallavalitsuse jaoks väga keeruline.
Sisuliselt tegime poole märtsini tööd, mis oleks pidanud olema valmis eelmise aasta novembri lõpuks. Olime sunnitud palju asju tegema kiirustades, sest aeg trampis nelja jalaga seljas. Ei välista, et normaalse töötempo ja pikema mõtlemisajaga oleksid tulemused paremad.
Aeg on raha. Selgus, et meil pole kumbagi
Märtsi lõpuks saime me õigeks ajaks tegemata asjadega enam-vähem ühele poole ja võisime süveneda sisulisse töösse. Esimene tõsisem tagasilöök tuli koos eelarve kinnitamisega. Jõevalla fraktsioon heitis meile ette, et eelarve ei vastanud eelarvestrateegiale ja ühinemislepingule. Vallavalitsust süüdistati stagneerumises, ametnikkonna heaolu eest seismises ja veel mõnes patus. Sellel teemal ma pikemalt peatuda ei taha. Tuletan lihtsalt meelde, et eelarve koostamise käigus selgus tulude oluliselt väiksem laekumine. Riigieelarve eraldis oli strateegiasse planeeritust umbes 176 000 eurot väiksem, lisaks oli sinna sisse kirjutatud 363 000eurone laekumine Aa hooldekodu müügist, mille saamine pole sugugi kindel. Sellise tulude vähenemisega ei saagi eelarve strateegiale vastata. Samuti ei arvestanud strateegia eelmisest aastast üle tulnud kohustustega.
Kes eelarvestrateegia koostas? Kindlasti mitte 20. detsembrist ametisse asunud valitsus. Eelarve koostamist oleks võinud endised omavalitsusjuhid, kellest osa umbusaldusele alla kirjutas, alustada oktoobris. Seda ei tehtud.
Palju on tekkinud võimukriisis tegemist konkreetsete isikute või isikute gruppide omavaheliste igiammuste konfliktidega. Peaaegu nagu perekondade vaen Romeo ja Julia hästi tuntud loos.
See, et umbusaldusavaldus esitatakse, oli teada nädal enne istungit. Nagu ka see, et koalitsioon on lagunenud.
Kuidas koalitsioon lagunes?
Et Jõevalla fraktsioon koalitsiooni ja valitsusega aeg-ajalt vägikaigast vedas, on mõistetav. See on opositsiooni ülesanne. Seda, et opositsioon ei olnud päris rahul valitsuse koosseisuga, teadsime esimesest päevast alates. Ma ei oska kommenteerida selle vastuseisu tagamaid. Selleks, et neile soovimatutest isikutest valitsuses vabaneda, oli vaja juurde saada vähemalt kolm häält. Ja nende häälte saamine puudutab juba konkreetselt mind.
Nelja ametis oldud kuu jooksul ei tulnud minu juhitavate valdkondade kohta mitte ühtegi arupärimist. Mitte ükski umbusalduse poolt hääletanud volikogu liige ei esitanud ühtegi küsimust ega vastuväidet minu tegevuse või ideede osas. Kui mitte arvestada üht koalitsiooni koosolekut, kus ma soovisin tutvustada oma ettepanekuid hallatavate asutuste ümberkorraldamise osas ning kus kaks umbusaldusele alla kirjutanud volikogu liiget väga kõrgendatud toonil minu poole pöördusid, nõudes aru tekkinud külajuttude kohta, neid aga pole ma võimeline kommenteerima. Seni pole ma kordagi kogenud, et alusetud külajutud hakkaksid valla juhtimist mõjutama.
Märtsi lõpus jõudsime hakata tegelema sisulise töö ja konkreetsemate teemadega. Aprilli alguses palusin hallatavatelt asutustelt aruannet esimese kvartali tegevuste kohta ning ülevaadet töönädalast 30minutilise täpsusega. Eesmärk oli saada detailsem ülevaade valla pakutavate teenuste kvaliteedist ja töötajate tegelikest tööülesannetest. Küsisin ka, kuidas on plaanis pakutavaid teenuseid arendada. Paar päeva hiljem tuli minu juurde ühe asutuse töötaja (ühtlasi volikogu liige), kellega meil oli pikk vestlus tema pakutava teenuse sisust ning selle arendamise ja muutmise vajadusest. Kuulsin mitmeid väiteid, miks ei ole vaja midagi muuta, arendada ja rohkem valikuid pakkuda. Vist juba samal päeval hoiatas üks kolleeg, et nüüd on oodata umbusalduse avaldamist - nii olevat varemgi juhtunud. Ei läinud nädalatki, kui tuli info, et seesama isik soovib asuda minu ametikohale, mida talle on ka lubatud, ja umbusaldusavaldusele on alla kirjutatud.
Teise koalitsiooni kuulunud umbusaldajaga tekkisid meil arusaamatused veebruaris, kui volikogu poolt kinnitamist ootas sotsiaaltoetuste maksmise kord. Eelnõu töötasid läbi vallavalitsus, sotsiaalkomisjon, koalitsioon, volikogu juhatus ning lõpuks volikogu. Igal koosolekul viidi sisse mingi muudatus. Kolmel etapil oli muudatuse tegemise juures ka konkreetne volikogu liige. Kahjuks igal järgmisel korral oli ta unustanud, et mingi muudatus sai tehtud, ning lõpuks süüdistati mind selles, et ma iga muudatusega kaasa lähen.
Kolmanda koalitsioonist eemaldunud umbusaldaja motiive ma kommenteerida ei oska, aga nagu oli lugeda 13. mai Põhjarannikust, võis selle põhjuseks olla Järve Biopuhastuse nõukogu liikme kohast ilma jäämine.
Antagu mulle andeks, aga kas see situatsioon ei ole jabur? Kas pole kummaline, et rahvast esindama valitud volikogu liikmed, kes peaksid muretsema valla arengu ja heaolu eest, muretsevad peaasjalikult külaklatši pärast ja kannavad isikliku vaenu valla juhtimise tasemele? Kas pole kummaline, et volikogu liikmeks olev valla töötaja kasutab oma positsiooni ära selleks, et oma töökohal ennast mugavamalt tunda, ja kui keegi peaks seda mugavuslohku natuke loksutama, siis on ta valmis loobuma kõikidest kokkulepetest, et sellest loksutajast lahti saada?