/nginx/o/2024/04/02/15977946t1hd3ff.jpg)
Siiani on Eesti haridussüsteem aina võidelnud haridusliku lõhega, mis on kaasa toonud eelkõige venekeelsetest kodudest pärit laste väiksema konkurentsivõime. Aastaid hoidsid poliitikud ja ministeeriumiametnikud probleemilt pilku eemal, kuni see muutus nii ilmselgeks, et tuli hakata sellega radikaalselt tegelema. Sellega on nüüd jõutud kõikide koolide järkjärgulise eestikeelsele õppele üleviimiseni.
Tänases lehes kirjutame aga maakonna kolme gümnaasiumi näitel, kuidas vene kodukeelega lastel on võrreldes oma eestlastest eakaaslastega suuremad raskused inglise keele omandamisel. Ja seda näitavad ilmekalt gümnaasiumide lõpueksamite tulemused.
Keele õppimise isu on otseses seoses vajadustega. Kui motivatsioon puudub, on ka tulemused visad tulema. Eesti emakeelega lastel tuleneb see motivatsioon paljuski ingliskeelsest internetikeskkonnast, sest eestikeelne on ju üsna piiratud. Vene kodukeelega lastel on aga kasutada oma emakeelne netikeskkond, mis on oluliselt laiem.
Kas inglise keele õppimise motivatsiooni tõstmisega vene noortel, kellel selleks esialgu eluline vajadus puudub, peab ka Eesti riik tegelema? Jah, peab, sest keelteoskus on osa konkurentsivõimest nii haridus- kui ka tööturul, mis ei piirdu ammu enam Eestiga.
See on vana tõde, et mida nooremas eas keeleõpet alustada, seda lihtsam. Alustuseks võiks venekeelsetes koolides inglise keele õpe alata samamoodi nagu eesti koolideski juba algklassides. Veelgi mõistlikum on aga alustada juba lasteaias.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)