:format(webp)/nginx/o/2025/03/07/16701000t1hae69.jpg)
Kas olete vahel tundnud, et ei suuda ära imestada, kuidas küll reaalses elus teooria ja praktika, nii nagu ka tarkus ja väärikus, vahel kohe kuidagi omavahel kokku ei sobi? Aga peaksid ju sobima? Ka Eesti rahva armastatud raamatus "Suvi" kinnitas Toots Kiirele põllumajandustarkusi jagades, et kõigepealt tuleb endale selgeks teha teooria ja alles siis saab asuda õpitut praktiseerima. Paraku ei ole see teadmine alati jõudnud meie esindusdemokraatiasse ega valitsemiskultuuri.
Kust see tunne pärineb? Alanud raamatuaastal 2025 on igati paslik avada teemat, nagu tegi seda Agu Sihvka Jaan Rannapi raamatus "Agu Sihvka annab aru": "Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma jutustama sellest, mida endamisi imestades kuulsin ja nägin Toila vallavolikogu 26. veebruari istungil."
Seda aga ka põhjusel, et Toila vallavõim ei ole tulnud vastu kohaliku rahva korduvatele avalikele palvetele kanda volikogu istungeid reaalajas üle, et iga valla elust huvituv ning samal ajal perele leiba lauale teeniv ja oma koduvallale tulu- ning maamaksu maksev kogukonna liige saaks oma igapäevakohustuste kõrvalt meie digitaalselt arenenud riigis osa avatud valitsemisest.
Oktoobris 2025 avaneb uus võimalus ning on väga oluline, et valiksime targalt ja teadlikult. On ju Toila vald võtnud oma lööklauseks "Toila vald − aasta läbi avatud!" ning kui soovida etteruttavalt tulevikku vaadata, on praeguse Jõhvi valla motoks "Jõhvi − meeldivate kohtumiste paik!". Seega on igati ootuspärane eeldada, et hoolikalt valitud motot ka meie valitsemiskultuuris järgitakse ning see ei ole pelgalt loosung turistidele mõeldud turunduskampaaniates.
Ühes kogukonnaliikmetega Järve teenuskeskuses toimunud Toila vallavolikogu istungit külastades võeti meid vastu igati ootuspäraselt − on ju need kõikidele huvilistele avatud. Kaks viimast päevakorrapunkti keskendusid revisjonikomisjoni moodustamisele. Vahetult pärast KOVi valimisi valiti revisjonikomisjoni juhtima valitseva võimuliidu esindaja ning opositsioonile jäeti halduse head tava eirates komisjonis vaid üks koht kolmest. Võimuliitu ei huvitanud siis ega huvita jätkuvalt juhtimise hea tava, mille kohaselt antakse revisjonikomisjoni juhtimine opositsioonile.
Avalikkusele ei ole teada, miks ettevõtjast endine revisjonikomisjoni juht Germo Saar, kes on edukalt Toila vallale teenuseid osutanud ning praeguseni vallale kuuluvat sadama rajatist üürib, end nii komisjoni juhi kohalt kui ka Toila vallavolikogust taandas. Igal juhul oli komisjoni moodustamine uuesti päevakorras.
Olgu öeldud, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus kohustab komisjonide koosseise moodustama lähtuvalt erakondade ja valimisliitude liikmete osakaalust volikogu koosseisus. Valitsev võimuliit Toilas omab 10 kohta 17st ehk alla 60%. Sellist osakaalu arvestades oleks õiguspärasem moodustada praeguse kolmeliikmelise koosseisu asemel näiteks viieliikmeline komisjon, et tagada seadusega nõutud jõudude esindatus ja liikmete osakaal.
Kurb, et Toila vallas on kujunenud reegliks halduse hea tava eiramine, kuna juba teist korda valiti vallavolikogu ning vallavalitsuse töö üle järelevalve tegemiseks ellu kutsutud revisjonikomisjoni liikmeteks juhtiva võimuliidu liikmete enamus suhtumisega, et ise teame, mis teeme, ja ise kontrollime oma tegevust!
Seekordsed ettepanekud nii revisjonikomisjoni esimehe kui uue liikme valimiseks tegi Toila valla raamatukogu direktorist rahvasaadik Lea Rand, esitades volikogule salajaseks hääletamiseks esimehe kohale enda võimuliidust Janar Tukkija ja liikme kohale − oh üllatust − samuti enda võimuliidu esindaja, sedapuhku Toivo Tilku.
Kummagi kandidaadi väljapakkumisega ei kaasnenud aga põhjendust, miks just nemad on parimad kandidaadid meid kui rahvast selles vastutusrikkas komisjoni töös esindama. Veel kummalisemaks muudab asja aga see, et Toivo Tilku on varem samast komisjonist välja arvatud. Seda võimaldab Toila vallavolikogu töökord § 4 lg 72, kui komisjoni liige ei ole ilma mõjuva põhjuseta osalenud kolmel järjestikusel koosolekul. Andeks antud ja unustatud?
Õnneks leidub Toila valla võimuliidu hulgas ka väärikaid rahva esindajaid. Anneki Teelahk esitas revisjonikomisjoni esimehe kohale Johannes Neilandi kandidatuuri ühes põhjendusega, et aktiivse kogukonnaliikmena on ta parim kandidaat, omades aastatepikkust staaži ja vajalikke teadmisi nii volikogu kui ka revisjonikomisjoni töös. Johannes Neiland pidi aga salajase hääletamise tulemusel leppima komisjoni aseesimehe kohaga.
Kui nüüd aga tähelepanelikult kohaliku omavalitsuse korralduse seadust lugeda (vt § 47), on seal selgelt kirjas, et teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. Paraku ei kuulnud ma seekordsel istungil, et Lea Rand oleks end Raja Teele kombel ise komisjoni esimehe kohale pakkunud…
Algajast poliitikahuvilisest kogukonna liikmena ei saa ma võib-olla veel päris hästi aru keerulistest poliitilistest protsessidest ja hoolikalt läbimõeldud strateegiatest. Küll aga tunnen läbi ja lõhki haridussüsteemi, kus juurutame head tava ikka selleks, et kogu kooliperele oleks üheselt mõistetav, millised on ootused nii parima koolikeskkonna kujundamisele kui õppeprotsessile tervikuna, lähtudes ennekõike õppijast.
Sama lähenemist ootan valijana ka väärikalt valitsevalt võimuliidult tulevikus. Soovitan Toila võimuliidu esindajatel oktoobris ees ootavate kohalike omavalitsuste valimiste valguses kaaluda väikest vigade parandust ning pingutada selle nimel, et kinnitatud korrad teooria näol ka volikogu tööpraktikas rakendamist leiaksid.
/nginx/o/2023/10/30/15687564t1h606b.jpg)