Kui kaua Nitrofert kestab?

Kohtla-Järve servas paiknev väetisetehas on justkui unistuste ettevõte. Ligemale pool tuhat inimest saavad seal stabiilselt palka ning riik ja kohalikud omavalitsused selle pealt maksutulu.

Tähelepanuväärne ja fenomenaalne on, et see toimub sellest hoolimata, et 2009. aasta algusest saati - kui mõned lühiajalised erandid välja arvata - ei tooda see tehas midagi. Inimesed käivad tööl vaid seisva tehase seadmeid hooldamas ja suurt territooriumi korrastamas. Kui tootmine seisab, ei teki ka heitmeid ja negatiivset mõju keskkonnale. Kõik on justkui võitjad, välja arvatud gaasi- ja elektritarnijad. Just need ongi kaks põhilist kulukomponenti, mida väetise tegemisel vaja läheb.

Kuid on ilmselge, et selline olukord ei saa lõputult kesta, sest ühel päeval lihtsalt kaob mõte seisvat tehast töökorras hoida ja poolele tuhandele inimesele, kes ei tooda midagi, palka maksta. Millal see hetk saabub, ei oska keegi täpselt öelda. Ent viimaste kuude sündmused tehase omaniku Dmõtro Firtaši kodumaal Ukrainas ei tekita Nitroferdi saatuse osas optimismi, vaid pigem vastupidi. Seiskunud on ka tema sealsed väetisetehased ja miljardär ise püüab kümnete advokaatide abil vastu seista seoses kriminaaluurimisega USA-le väljaandmisele.

Nitroferdi äri puhul on väetise maailmaturu hindade kõrval määrav tegur, millise hinnaga õnnestub sisse osta maagaasi. Gaasi vahendamisega pururikkaks saanud Firtašil on ka selles osas olnud paremaid ja halvemaid aegu, mis on olenenud muu hulgas sellest, kes on Ukrainas parajasti võimul. Tõmošenkoga näiteks ei klappinud tal üldse.

Nitrofert on hea näide, kuidas globaalsed sündmused puudutavad väga otseselt elu ka Ida-Virumaal.