JUHTKIRI Riigigümnaasium ei ole katastroof

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kohtla-Järve riigigümnaasium avati tänavu 1. septembril.
Kohtla-Järve riigigümnaasium avati tänavu 1. septembril. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Uudis selle kohta, et paari esimese kuuga on vast avatud Kohtla-Järve gümnaasiumist lahkunud ligi 30 õpilast, võib tekitada arusaama, et kooliga on midagi halvasti ning tegemist on täiesti pretsedenditu juhtumiga. Tegelikult on lahkujaid igas koolis ja seda erisugustel põhjustel.

Uhiuue Kohtla-Järve gümnaasiumi puhul oli ju küsimusi väga palju enne selle avamist, alustades õppekeelest ning lõpetades õpetajate valiku ja loomulikult ka koolikultuuriga. Kuigi tegemist on üldhariduskooliga, loodi kohapeale täiesti uut tüüpi õppeasutus. Kooli juhtkond on öelnud, et lahkujad on peamiselt õpilased, kellele ei sobinud uue koolikultuuriga kaasnenud nõudmised, aga ka need, kelle eesti keele oskus ei olnud õppetööks piisav. 

Selle õppeaasta algus oli kooli jaoks erinev seetõttu, et jäädes Kohtla-Järve ainsaks gümnaasiumiks, võeti vastu kõik soovijad ja nii kogunes õppureid isegi rohkem, kui maja planeering arvestas. Järgmistel aastatel enam nii lihtsalt sinna ei pääse ning gümnaasiumisse pürgijate sobivust sinna hakatakse eelnevalt testima. Põhjarannikule on koolist väidetud, et neid õpilasi, kes pole motiveeritud ja tegelikult õppe vastu leiget huvi üles näitavad, on koolis veel mõnikümmend ning ilmselt on lahkujaid oodata veelgi.

Tänases lehes võtab sõna riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin, kes hoiatab Narvat hariduskatastroofi eest, kui sinna tehakse riigigümnaasium, kuhu suunatakse lõviosa gümnasiste. Ta ennustab ka, et kui uude gümnaasiumi tuuakse õpetajaid mujalt, siis on neil kohalike laste õpetamisest ükskõik. Millisest loogikast lugupeetud parlamendisaadik lähtub, on arusaamatu. On ainult tervitatav, kui piirkonda tuleb uusi ja haritud töötajaid, kes sageli toovad kaasa ka värske vaate ning teistsuguse lähenemise õppetööle. 

Riigigümnaasiumide rajamine Ida-Virumaale võib olla keerulisem kui mujal, kuid kindlasti ei tohiks maalida mingeid õuduspilte ega koostada katastroofistsenaariume, mis millelegi ei tugine. Pigem tuleks soodustada hariduse kvaliteedi tõstmisele suunatud riigi ja kohaliku kogukonna koostööd.   

Tagasi üles