Põlevkivienergeetikaga on lõpp

Katri Raik, riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

FOTO: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Eestis on kaua otsitud erakonnapoliitikut, kes selle lause välja ütleks. Kaua on arvatud, et just selle inimese vastu pöördub Ida-Virumaa, eriti kaevurite ja energeetikute avalik arvamus.

Kahjuks on selle kartuse tõttu tehtud piirkonnale karuteene. Pärast kolmapäeva, 11. detsembrit tuleb vaadata tõele otsa ja lähedalt silma. Euroopa Komisjon esitles sel päeval rohelise kokkuleppe dokumenti, mis tähendab kliimaneutraalsust aastaks 2050. See dokument peab muutuma veel seadusteks. Samal ajal on Eestis valminud uuring, mis ütleb, et me suudame selle kava 30 aastaga täita. 

Ida-Viru maakonna juhid, kohalike omavalitsuste juhid ja arendusspetsialistid peavad end kokku võtma ja hakkama eest vedama Ida-Virumaa arengustrateegia õiglase ülemineku kava koostamist.

Euroopa Komisjoni rohekava ei tähenda kaevanduste ja elektrijaamade sulgemist 1. jaanuaril 2020 või 2021. Aga see tähendab sektori kokkutõmbamist. Ja seda kahel põhjusel: Euroopas mõeldakse üha enam jalajäljele, mida loodusesse jätame, ning teisalt ei soosi maailmamajandus põlevkivienergeetikat selle väga kõrge hinna pärast. 

Samas olid riigikogus lõppeval nädalal jutuks just õlitehased. Järgmise aasta riigieelarve võimaldab riigiettevõttel Eesti Energia asuda õlitehast ehitama. Samas ei ole õli rafineerimistehase ehitamise otsust veel tehtud, see tehakse suure tõenäosusega järgmisel aastal. Ettevõtted loodavad tehase tegevusest suurt kasumit. Kui tulevad õlitehased, siis on vaja põlevkivi kaevandada ka edaspidi, aga väiksemas mahus.   

Pruun kuld on Ida-Virumaa inimestele rohkem kui ainult põlevkivi, see on osa identiteedist, elamise viis, uhkus. Praegu tuleb põlevkivienergeetikat puudutava paratamatuse taustal mõista inimeste pahameelt ja kurbust, vahest ka viha ja lootusetust.

Edasine sõltub meist endist. Maakonna juhid, kohalike omavalitsuste juhid ja arendusspetsialistid peavad end kokku võtma ja hakkama eest vedama Ida-Virumaa arengustrateegia õiglase ülemineku kava koostamist. Samuti peab iga linn ja vald oma kava koostama. Kuna oodatud on viimase hetkeni, siis tuleb seda teha eesseisvate mõnede kuude jooksul. 

Värske rohelise otsusega ei jäta Euroopa ega Eesti Ida-Virumaad üksi. Seda rõhutas riigikogus esinedes ka peaminister Jüri Ratas. Pettumustest hoolimata on praegu aeg uskuda ja veel üks kord uskuda.

Euroopa Liit loob õiglase üleminekufondi, millest antakse söe- ja põlevikivipiirkondadele kuue aasta jooksul kuni aastani 2027 sada miljardit eurot. Lisaks on juba teada, et teistest Euroopa Liidu fondidest saab Eesti sellesama kuue aasta jooksul 3 miljardit eurot, millest ligi pool ehk 1,3 miljardit läheb samamoodi kliimaneutraalsust toetavatele tegevustele, näiteks majade soojustamisele.

Sellest tulenevalt ongi meil uute ja konkreetsete plaanidega nii kiire. Mida kiiremini valmivad Ida-Virumaa tegevuskavad, seda varem on võimalik neid rahastajaga läbi rääkida ja seda kiiremini on võimalik raha kasutada.

Millistest tegevustest me peaksime alustama? Ühel hiljutisel arutelul Eesti tuleviku üle käisid Ida-Virumaa targad mehed välja järgmised ideed.

Esiteks, kokku tuleb kutsuda maailma targemad pead, kes koostaksid meie piirkonnale täiesti uue majandusmudeli.

Teiseks leiti, et põhjalikult tuleb mõelda teiste maavarade kaevandamisele ja väärindamisele. Kaevandamise kogemus ja väärt tööjõud on meil ju olemas.

Kolmandaks arutati turismi ja teenuste sektori üle, kus traditsiooniliselt on küll madalamad palgad. Aga ka siin tuleb leida oma, eriline koht. Kokkuvõttes oleksime me ülirumalad, kui raiskaksime praegu aega süüdlase otsimisele.

Ja veel on üks asi väga oluline. Kindlasti tuleb praegustesse kiiretesse arenguaruteludesse kaasata võimalikult palju Ida-Virumaa inimesi ja küsida võimalikult paljude käest, mida nad arvavad piirkonna tulevikust.

Kogu protsess vajab liidrit.  

Tagasi üles