JUHTKIRI Omavalitsuste rahaline pillerkaar

Ajal, mil paljud ettevõtted on sunnitud oma kulusid järsult koomale tõmbama, pole pohalikud volikogud seni omavalitsuste kulude kärpimist oluliseks teemaks pidanud.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Koroonaviiruse levikust tingitud eriolukorra piirangud on mõjunud laastavalt paljudele ettevõtetele: majandustegevus on häiritud ja käibed langevad järsult. 

Sellises olukorras ei ole paljudel muid valikuid kui kärpida kulutusi, sealhulgas vähendada töökohti ja palkasid. Niigi riigi suurima tööpuudusega Ida-Virumaal tuiskab töötuse tase uutesse kõrgustesse. 

Kiirelt areneva majanduskriisi taustal tekitab aga paljude omavalitsuste tegevusetus nõutust. Linna- ja vallavalitsused, aga ka paljud munitsipaalasutused on eriolukorra tõttu arusaadavalt suletud nagu ka paljud ettevõtted. Ent, kui ettevõtete töötajad on kaotanud märkimisväärse osa sissetulekutest, siis maksumaksja palgal olijad mitte midagi. 

Sõltuvalt valdkonnast on omavalitsuste töötajate töökoormus kõvasti muutunud. Mõnel puhul, nagu sotsiaalabisfääris, on tööd ilmselt rohkem kui varem ja vääriks ehk lisatasugi. Samas suurel osal inimestel on kindlasti kõvasti nuputamist, kuidas kaugtööl olles oma kaheksatunnine tööpäev ära sisustada. Ei ole ju tõsiseltvõetav, et kui näiteks Kohtla-Järvel on kõik kultuuriasutused juba kuu aega suletud, siis 200 kultuuritöötajat teevad endistviisi täiskoormusega tööd. Või milline on praegusel ajal näiteks palgaliste volikogu esimeeste tööpäev? Ometigi käib neile palga maksmine täies mahus edasi. Võtaks solidaarsusest kas või 10-15 protsenti vähemaks, aga ei sedagi!

Munitsipaalpalgal olevate inimeste sissetulekute kärpimine ei ole kiuslik eesmärk omaette. Aga reaalse töö sisu ja palgakulu natukenegi rohkem vastavusse viimine on kriisiajal siiski ootuspärane. Seda enam, et mitmedki omavalitsused nõuavad näiteks lastevanematelt jätkuvalt tasu maksmist teenuste eest, mida ei saa praegu kasutada. Olgu need näiteks lasteaiatasud või huvikoolid. 

Kui omavalitsus ei püüagi oma kulutusi kärpida, siis samal ajal peaaegu olematute teenuste eest raha küsimine on küüniline. Pealegi ei tasu unustada, et kui erasektor on sunnitud kulusid kärpima, siis vähenevad üsna pea ka maksude laekumised kohalikesse eelarvetesse. 

Tagasi üles