JUHTKIRI Distantsõpe ja segased sõnumid

Karantiin koolis.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kuigi eriolukorra ajal on väga palju kiidetud meie koolides toimuvat distantsõpet ja seda, kuidas haridusasutused sellega hiilgavalt hakkama on saanud, ei saa siiski rääkida sellest, et hariduskorralduses on kõik ilma konarusteta sujunud. 

Ministeerium, valitsusametnikud ja ka omavalitsused ei näe tegelikult õppeprotsessi sisse ning loomulikult on kooliti olukord erinev. Mida üldse tähendab distantsõpe? Selge see, et selleks kasutatakse peamiselt internetti ning digilahendusi. Kuid kindlaid reegleid, missuguste platvormide või lahenduste toel õppetöö toimub, pole. Nii ongi, et mõni õpetaja paneb ülesanded internetikeskkonda Stuudiumisse või E-kooli, mõni korraldab tundi videoplatvormi kaudu, mõned saadavad tehtavaid töid muul kujul elektrooniliselt. Muidugi võib öelda, et kõik see mitmekesistab õppeprotsessi, aga samas võib ka üksjagu segadust külvata. 

Väga pikalt polnud teada ka see, kuidas kooliaasta lõpeb. Kas lapsed lähevad veel kooli või jätkavad distantsõpet ja kui, siis kui kaua? Nüüd teatas ministeerium, et annab selle omavalitsuste ja koolide otsustada. Siingi leiutatakse nüüd jalgratast ning otsused on kooliti ja omavalitsuseti väga erinevad, nagu tänasest Põhjarannikust lugeda saab. Mõnel pool aga veel mõeldakse, kuidas toimida. 

Selge, et viirusekriisi ajal on paljusid asju keeruline otsustada, kuna pole teada, kuidas pandeemia käitub. Aga sugugi parem pole segaste sõnumite edastamine. Nagu ka olukord koolitoiduga, kus jällegi anti asi omavalitsuste otsustada. Pärast kaasnevaid emotsioone ja vaidlusi andis lõpuks oma seisukoha õiguskantsler, kuigi eriolukorra lõpp juba paistab.  

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles