Anu Vau: Haridusreformiga ootamiseks pole õigustust

Kiviõli 1. keskkooli direktor Anu Vau. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kiviõli 1. keskkooli direktor Anu Vau leiab, et Lüganuse valla koolivõrgu korrastamist oleks vastutustundetu edasi lükata.

Kiviõli 1. keskkooli meeskond on hoidnud end rahvaaruteludes tagaplaanile, ometi langeb teile kõige suurem vastutus, kui haridusreform praegusel kujul volikogus läbi läheb. Sel juhul koonduks kõigi valla viie kooli juhtimine Kiviõli 1. keskkooli alla. 

Jah, oleme hoidnud tagaplaanile. Kui koolide liitmise eelnõu volikogus läbi läheb, ei tähenda see sugugi seda, et praegune Kiviõli 1. keskkooli meeskond täpselt samal kujul hakkab ühendatud kooli juhtima. Selleks luuakse ikkagi uus juhtimisstruktuur. Kuna me mõistame ühinemise vajadust, siis oleme kindlasti valmis nõu ja jõuga ühise kooli loomises kaasa lööma. Koostöös on jõud ja üheskoos toimetades on ka tulemus parem.

Mida viie kooli ühine juhtimine valla hariduselus paremaks muudaks? 

Kaoks killustatus, sest oleks ühine kool. Just ühine kool, mitte üks kool. See tähendab ühiseid väärtusi, eesmärke ja kogukonna ühist panustamist kõikide Lüganuse valla laste haridusse. Siin ei saa vahet teha, et need on Maidla lapsed ja need Lüganuse ja Püssi lapsed ja need on Sonda lapsed ja need on vene kooli lapsed. Kõik Lüganuse valla lapsed väärivad väga head koolikeskkonda ja õppimisvõimalust. 

Rahvaaruteludel on esitatud küsimusi Kiviõli 1. keskkooli õpetajate kvalifikatsiooni ja õppekvaliteedi kohta ning seatud kahtluse alla, kas see on ikka õige asutus teisi valla koole juhtima. 

Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 on kirjas, et õppe tulemuslikkuse suurendamiseks ja õppija arengu pidevaks toetamiseks peaksime tegelema nüüdisaegse õppekava arendamise ja rakendamisega. Samuti peaksime arendama nutikat õppevara ja erinevaid metoodikaid. Selle kõigega Kiviõli 1. keskkool tegelebki.

Oleme ajakohastanud hindamissüsteemi, et see toetaks õppija arengut. Valmistume kooli õppekava ümbermõtestamiseks. Üks eesmärke on rakendada rohkem praktilist õpet, näiteks probleem- ja projektiõpet, mis muudab õppimise tähenduslikumaks. Ühtlasi kujundab see võimekust lahendada isikliku elu, õppetöö, kohaliku kogukonna või ühiskonna väljakutseid loovalt, koostöiselt ja uuenduslikult.

Kõik see on kirjas ka Eesti haridusvaldkonna arengukavas. Seetõttu on minule üllatav, et meile seda kõike ette heidetakse. 

Kui rääkida õpetajate kvalifikatsioonist, siis üle Eesti on koolijuhid minuga kindlasti ühel meelel, et see on üleüldine väga suur ja seni lahendamata probleem. Kvalifikatsiooni olemasolu on loomulikult tähtis. Küll aga olen ma kogenud ka seda, et ainuüksi kvalifikatsioon ei õpeta, kui diplomit ei hoia käes inimene, kes austab kõiki oma õpilasi ja kelle süda hõiskab seda tööd tehes.

Meie koolis töötab päris mitu õpetajat, kes ülikoolis eriala omandavad, mistõttu on nad oma õpetajatee alguses. Meie omalt poolt teeme kõik, et neid toetada.

Mis puudutab hariduse kvaliteeti, siis milliste kriteeriumide järgi seda peaks mõõtma? Rahvaaruteludel on toodud välja, et riigieksamite tulemuste järgi. 

Kiviõli 1. keskkooli jaoks ei seisne hariduse kvaliteet ainult õpitulemustes. Meie kooli põhiväärtuseks on ilus inimene. Empaatiavõimeline, loov, julge, avatud, sihikindel ja kohanemisvõimeline inimene, kes oskab ennast juhtida ning omab hoiakut tahan-suudan-teen. Kuidas seda riigieksamiga mõõta? 

Ilmselgelt on ühise kooli juhtkonna esimene ülesanne panna koostöös kooli pidajaga paika ühine arusaam hariduse kvaliteedist. Praegustel valla koolidel on need arusaamad väga erinevad. 

Lüganuse ja Maidla kool eelistavad edasi minna käsikäes ja Kiviõli vene kool omaette. Miks peate õigeks, et kõik koolid tuleks viia ühise juhtimise alla juba uuest õppeaastast?

Koolikultuur luuakse üheskoos, seetõttu ongi oluline, et korraga liituksid kõik koolid. Samuti tundub meile, et kui vene kool praegu eraldi jätta, siis jääb ta isolatsiooni. Külastasin mõned aastad tagasi Londonis kooli, kus oli 75 rahvust: toimis ja koolikultuurgi oli täiesti olemas.

Mulle on jäänud mulje, et arvatakse, otsekui otsusele järgneval päeval peavad kõik vene kooli õpilased hakkama eesti keeles õppima ja üleöö saabuvad suured muutused. Tegelikult tähendaks liitumisotsus vaid seda, et saame hakata ühiseid kohtumisi pidama, et planeerida edasine asjade käik.

Peaaegu kõik ütlevad, et saavad aru reformi vajalikkusest, aga mitte kõik pole nõus selle läbiviimise viisiga. Kas tempot tuleks maha kruvida ja reformiga oodata? 

Lüganuse valla tellitud haridusvaldkonna analüüsi kiretutele näitajatele tuginedes ei pea olema kõrgema matemaatikaga sina peal, et mõista: nii jätkata ei saa. Viimase 15 aasta jooksul on valla elanikkond vähenenud ligi kolmandiku ehk umbes 4000 inimese võrra. Noorem vanusegrupp (0-18) on vähenenud peaaegu poole võrra. 

Oodata? Mida? Hääbumist? Meie, täiskasvanud, ei tohi langetada ootamise otsuseid, kui kaalul on laste areng ja haridustee − see on vastutustundetu. Minu meelest on Lüganuse valla praegune valitsus teinud ainuõigeid, julgeid samme. Sama probleemi lahendamine on ju õhus olnud üle kümne aasta. 

Aruteludes on toodud välja, et väikesed koolid peavad jääma. Jah, algkooli ulatuses küll, aga vanemates klassides on väiksem klassikollektiiv juba pärssivaks teguriks lapse arengus. Minu meelest ei ole kolmandas kooliastmes õppe korraldamine näiteks liitklassis õpilase huvidest lähtuvalt parim lahendus.

Ka riiklikus haridusvaldkonna arengukavas on suundumuseks hoida võimalikult kodu lähedal lasteaia ja nooremate klassidega koole ning kolmanda kooliastme õpilased koondada suurematesse keskustesse. Oleme oma koolis kogenud, et kui laps tuleb valla väikese kooli liitklassist, ei suuda ta enam vajalikul tasemel sotsialiseeruda või ei mõista, mida tähendab iseseisev õppimine, arvamuste paljusus ja klassikaaslastega arvestamine. 

Tulles tagasi küsimuse juurde: ei, me ei tohi oodata, meil pole õigustust oodata.