JUHTKIRI Prügiveo kitsaskohad

Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Sellest on möödas juba peaaegu 15 aastat, kui riik kehtestas tiheasustusega piirkondades korraldatud jäätmeveo kohustuse. Kui seni oli jäätmevedu olnud jäätmevaldajate oma mure, nagu ka see, kas ja missuguselt prügiveofirmalt ta teenust ostab, siis ühel hetkel pandi jäätmeveo korraldamise kohustus omavalitsustele. Selles oli oma loogika. Uus seadus pani kõigile majapidamistele kohustuse liituda korraldatud jäätmeveoga, mis eeldas, et nii väheneb prügi jõudmine keskkonda, teisalt on loogiline, et kui ühes piirkonnas tegutseb üks vedaja, kes valitakse konkursi korras odavaima hinnapakkumise alusel, on teenus inimestele taskukohasem.

Üldkokkuvõttes on ju praegune korraldatud jäätmevedu end õigustanud, kuigi arusaamatusi võib ka siin ette tulla, kuna teenuse osutaja ja kasutaja vahel pole otsest lepingulist suhet. Nii võib ju jäätmevedaja jätta konteineri tühjendamata, kui tema arvates pole näiteks talvisel ajal ligipääs sellele piisavalt tagatud, ja puhastamata tee kuulub omavalitsusele.  

Ent omavalitsusele on antud ka üsna suur kaalutlusõigus juhul, kui hanke võitnud ettevõte keset hankeperioodi teatab, et tema kulud on kasvanud, ning taotleb hinnatõusu. Nii oleme näinud Jõhvis, Kohtla-Järvel ja ka mujal olukordi, kus omavalitsused ongi üsna suurte hinnatõusudega nõustunud. Aga on olnud ka keeldumisi. Kohtla-Järve linnavalitsus leidis mullu, et ettevõte peab hankel esitama nii reaalse pakkumise, et ta kogu hankeperioodi jooksul sellega toime tuleb. Ja see loogika on õige, muidu kaob hangete mõte ning hinnatõusud keset hanget on ebaõiglased teiste pakkujate suhtes. 

Tänases Põhjarannikus kirjeldatud olukord, kus jääb mulje, et ettevõte püüab madalat pakkumise hinda korvata muude teenuste tuntava hinnatõusuga, ei ole justkui otseselt vastuolus reeglitega, kuid kindlasti ei ole selline tegevus kooskõlas ettevõtluse hea tavaga.