JUHTKIRI ⟩ Miks eelistab riik börsimängureid teistele?

Foto: Tairo Lutter / Scanpix

Valitsuse kavandatud elektritoetuste maksmine aitab eeldatavasti leevendada paljusid elektritarbijaid tabanud ränka majanduslikku põntsu, ent paneb ka küsima, miks kohtleb riik oma elanikke ja maksumaksjaid ebavõrdselt.

Praegusel juhul saavad toetust suuremas osas need inimesed, kes on valinud endale sellise elektripaketi, mis on seotud elektri börsihinnaga. Need inimesed, kel on fikseeritud hinnaga pakett, enamasti toetuse saamise tingimustele ei vasta. Samas on nemad aga üldjuhul aastaid maksnud elektri eest rohkem kui börsipaketiga elektritarbijad.

Tarbimisest tulenevalt on summad erisugused, aga üsna reaalne on, et näiteks viie aasta jooksul on püsipaketiga majapidamised tasunud elektri eest kokku kordades rohkem, kui sel talvel on tulnud mõnede kuude eest maksta röögatut hinda börsipaketiga ostjatel. Püsihinnaga pakett on olnud nagu kindlustuspoliis, millega on maandatud riske ja kaitstud end järsu hinnatõusu eest, tehes selle eest iga kuu makseid. Neid makseid aga ei ole valitsusel plaanis hüvitada. Olgugi, et nad on toonud eelnevate aastate jooksul riigikassase rohkem käibemaksu kui börsihinnaga elektriostjad, kellele nüüd toetus terendub.

Arvestades, kui palju kriitikat on pälvinud elektritoetuste väljamaksmise süsteem, kui palju on nende menetlemisega seotud kulutusi, närvide mängu ja segadust, võiks valitsus kaaluda ühtlast energiahinna tõusu hüvitamist kindla summa ulatuses igale täiskasvanud elanikule. Seda oleks lihtsam korraldada ja inimesed saaksid vajaliku raha kiiremini kätte. Võimalik, et nõnda saab toetust ka osa inimesi, kes seda ei vajaks, kuid ega praeguse süsteemi puhul seda ka välistada saa.

Praegu oma kodanikke ebavõrdselt koheldes annab valitsus edaspidiseks signaali, et ärge maandage riske, olge õnnemängurid, kui viltu peaks minema, küll siis teiste maksumaksjate kulul saavad need kaotused ära silutud.