Mida me saame vastu käibemaksu ülelaekumisest?

Jaanus Villiko. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Vaatasin ka oma elektriarvet. Kolm ja pool korda suurem summa kui tavaliselt.

Kallim börsihind, üle kümne aasta külmem detsembrikuu, jõulud ja palju rohkem ka kulutatud kilovatt-tunde.

Pole hullu, jõuan ära maksta ja hambaid risti suruma ei pea. Võrgutasu on ka ju poole väiksem. Häirima jäi aga käibemaksu suurus.

Suurem elektriarve, suurem käibemaks. On tunne, et riik võtab oma ja kuidagi liiga palju.

Mida me saame vastu käibemaksu ülelaekumisest? Kas kaitsevägi saab oma bändi tagasi ja päästjad jäävad koondamata? Kas kõrgharidus saab lisaraha? Kas armee saab uusi relvi? Kas raha läheb reservi või taastame hoopiski müütilist riigieelarve tasakaalu?

See selgus puudub. Ning see ei saa olla kahelauseline kommentaar. Minu elektriarve võiks jätta kompenseerimata, küll aga võiks käibemaks olla praegusel juhul väiksem. Käibemaks võiks üldse olla paindlikum. Kunagi sai selle väga kiiresti tõstetud 20% peale. Toiduainetel võiks see ka väiksem olla, sest tootjatel peavad olema võrdsed tingimused.