JUHTKIRI ⟩ Ringmajanduse võtmesõna on turg
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
17. veebruar 2022, 00:00
/nginx/o/2022/02/16/14369577t1h5bdc.jpg)
Ringmajandus on saanud viimastel aastatel moesõnaks, mis peaks andma värsket hoogu ka Ida-Virumaa majanduselule.
Ringmajandust soosib ka Euroopa kliimapoliitika ja erinevalt nii-öelda vanast majandusest on selle edendamiseks lootust saada toetust.
Tegelikult määrab aga ringmajanduse edu see, kui nõutav on selle tulemusel valmiv toodang. Samuti seegi, kuivõrd keerukas ja kallis on seda toodangu bürokraatiarägastikus sertifitseerida ja hiljem turundada.
Mäletame, et aastaid tagasi kavatses Viru Keemia Grupp rajada tsemenditehase, et taaskasutada selle valmistamisel poolkoksi, mis tekib põlevkiviõli tootmisel ja ladestatakse muidu lihtsalt platoodele. Nüüdseks on ettevõte jõudnud järeldusele, et praeguses majandusolukorras ei ole see mõttekas.
Küll aga on üheks heaks ringmajanduse näiteks õlitootmisel tekkiva uttegaasi kasutamine kohalikus kaugküttes. See on võimaldanud toota soojusenergiat tunduvalt odavamalt kui näiteks maagaasi või puitu kasutades. Aga kui Euroopa energiapoliitika peaks maksustama õlitootmise surnuks, kaob nii odav toasoe kui ka ringmajanduse arendamise võimalus.
Üheks levinumaks viisiks on Ida-Virumaal aheraine taaskasutamine, jahvatades seda killustikuks. Sellegi tootmismaht sõltub sellest, kui aktiivne on lähikonnas ehitustegevus. Transportida kive sadade kilomeetrite kaugusele ei tasu. Tekiks vaid tugev keskkonnajälg.
Ringmajanduse arendamisel ongi oluline silmas pidada kogu ahelat alates tootmisest kuni turu nõudluseni. Loodetavasti läheb Narva kavandataval tuhatehasel kõik hästi.