Nädala alguses Ida-Virumaal väljasõiduistungi pidanud Kaja Kallase valitsus jättis mulje, et on maakonna suhtes helde ja aastaid kummitanud probleemid on leidmas lahendust.
JUHTKIRI ⟩ Valitsus näitas Ida-Virumaale heldet palet
Juba esmaspäeval andis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus teada, et Narva elektrijaamad peavad säilitama elektritootmise võimekuse vähemalt 1000 megavati ulatuses ka pärast 2023. aastat. Põlevkivitööstuse suhtes varem üks kriitilisemaid poliitikuid andis sellega kindlustunde, et vähemalt senised kaevurite ja energeetikute töökohad säilivad. Neid võib isegi juurde tulla, kui mõne aasta pärast valmib veel üks õlitehas. Arvestades aga praegust energiakriisi, võib põlevkivi kasutamine viimaste aastatega võrreldes märgatavalt suureneda.
Haridusminister Liina Kersna kinnitas, et riik kulutab Ida-Virumaa uute koolimajade rajamiseks lähiaastatel 70 miljonit eurot. Muu hulgas aidatakse Narva ja Kohtla-Järve linnal täita rahaga need augud, mis tekkisid uute koolide püstitamisel ehitushindade järsu kallinemisega. Kohtla-Järve linnale on kergenduseks ka Järve kooli riigistamine.
Riigihalduse minister Jaak Aab sai rääkida sadadest miljonitest, mis on kohe-kohe minemas käiku Ida-Virumaal uute ettevõtete ja töökohtade rajamiseks. Pikka aega vindunud Tallinna-Narva maantee neljarealiseks ehitamiseks andis valitsus ka vajaliku müksu, kui otsustas alustada Kukruse ja Haljala vahelise lõigu eriplaneeringut. Aga selle ehitamist tuleb veel kaua oodata.