JUHTKIRI ⟩ Kus on lubatud abi ühistutele?

Tühjade korteritega maja Kohtla-Järvel. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Välismaal elavate võlgnikest kinnisvaraomanike probleemist oleme ka varem kirjutanud ning juba aastaid tagasi kerkis probleem, et kuna Eesti ja Venemaa on 1993. aastal sõlminud õigusabileppe, siis sellest tulenevalt tuleb kõik kohtuvaidlused siin vara omavate inimestega, kelle elukoht on Venemaal, lahendada sealsetes kohtutes.

Ida-Virumaal on Venemaalt pärit kinnisvaraomanikke võrreldes ülejäänud Eestiga suhteliselt palju. Esiteks seetõttu, et oleme piirile lähedal, teiseks põhjusel, et siinne kinnisvara on olnud üldjuhul odavam kui mujal Eestis. Ent viimane ei tähenda, et selle omamisega ei kaasne vältimatuid kulusid. Ja siit paljude ühistute peavalu algab.

Jah, viimaste aastate pingelised sündmused on avaldanud mõju pea kõigile eluvaldkondadele. Koroonakriis pani seisma inimeste liikumise, nii et mõnda aega oli ka välismaistel kinnisvaraomanikel keeruline, kui mitte võimatu siin käia. Eelmisel aastal alanud Venemaa agressioon Ukraina vastu tõi aga kaasa enneolematud piirangud kõigi Venemaa elanike suhtes, kaasa arvatud nende sissesõidukeelu ning ka meie pankade arveldamise lõpetamise Venemaa ja Valgevene pankadega.

Venemaal elavate võlgnike probleem ei ole viimaste aastate spetsiifiline teema, riik on ammu lubanud mingid lahendused meie ühistutele välja töötada, kuid head lahendust pole siiani. Tänases Põhjarannikus kirjeldame siiski ühte neist. Aga siingi on oma keerdkäigud, mis lõplikku lahendust olukorrale ei anna. Riik ootab ühistutelt küll efektiivset toimimist, kuid võitluses kohusetundetute omanikega on nad täiesti üksi jäetud.