Muutused hariduses toovad kahtlemata endaga kaasa emotsioone, sest haridus, selle kvaliteet ja kättesaadavus on inimestele väga olulised teemad. Kuid muudatustest pole pääsu, selle põhjuseks on demograafilised muudatused, aga ka asjaolu, et paralleelselt kakskeelse haridussüsteemi ülalpidamine käib meile kõigile lihtsalt üle jõu ning selle efektiivsuses on aina rohkem kahtlejaid.
JUHTKIRI ⟩ Koolikired jätkuvad reformide lõpuni
Ida-Virumaa linnades on haridus olnud pikki aastaid politiseeritud. Siin kaua võimul olnud keskerakondlased on koole ja nende juhte sageli oma huvides ära kasutanud. Pärast Keskerakonna ainuvõimu kadumist Kohtla-Järvel ja Sillamäel on olukord loodetavasti ka muutumas. Siiski, tänasest Põhjarannikust saab lugeda riigile kuuluva gümnaasiumi juhi Hendrik Aguri ning tema kritiseeritud Kesklinna põhikooli juhtide vahelise terava debati jätku. Kõrvalseisjal ongi raske objektiivselt hinnata, kellel on tegelikult õigus, sest mõlemal poolel on oma kaalukad argumendid, mille kinnitamiseks kasutatakse numbreid ja fakte nii, nagu kellelegi soodsam.
Kas selline kemplemine Kohtla-Järve haridust edasi viib, on vaevalt usutav, kuid ehk tulevad mõned poolte toodud argumendid kasuks neile, kes peavad edaspidi meie hariduselu puudutavaid otsuseid tegema.
Kui paljudes meie linna koolides on peamine väljakutse edaspidi eestikeelsele õppele üleminek ja see, kuidas tagada samal ajal hariduse kvaliteet, siis ka maapiirkondades ei pääse lähiajal valusatest otsustest. Alutaguse ja Toila peavad otsustama, mida teha riigi ettepanekuga likvideerida oma vallas gümnaasiumiharidus, saades selle eest riigilt vastu raha uute põhikoolide ehitamiseks. Lüganusel on koolireform juba käivitunud ja algaval õppeaastal on valla kolm kooli riigi tiiva all. Aga see ei tähenda kaitset tulevaste kokkutõmbamiste ja sulgemiste eest. Pigem on riigil seda lihtsam teha, sest kohalike inimeste võimalik pahameel ebapopulaarsete otsuste pärast pole Tallinna ametnikele nii valus kui munitsipaalpoliitikutele.