On oluline, et koolijuhid tõstatasid niivõrd olulise teema. Olen seisukohal, et arenguruumi koolipidajate ja koolijuhtide koostöös on ning olekski aeg pöörata sisulise koostöö mõtestamiseks uus lehekülg. Seda kinnitab ka meie ühiselt seatud hariduse siht, mis on kirja pandud haridusvaldkonna arengukavas 2035 ning mille eesmärk on pädevad ja motiveeritud õpetajad-koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe.
Omavalitsuse võimekuse kasv (nii erakonnapoliitiline kui ka valdkonnapoliitiline) mõjutab ka koostööd koolijuhtidega. Sisuliste arenguvestluste vajalikkust on vähemalt pooled koolipidajad enesele teadvustanud. Seda näitab ka fakt, et 2021. aastal pidas kõigi koolijuhtidega arenguvestlusi 33 omavalitsust ning 8 omavalitsust pidas arenguvestlusi vähemalt pooltega.
2022. aastal läbi viidud küsitlusest selgus, et kui koolijuhtidest peab ainult 25% kõige olulisemaks koostööd koolipidajaga, siis vastanud koolipidajatest peab koostööd kohalike haridusjuhtidega väga oluliseks 69%.
Jõhvi valla näitel saab kinnitada, et koolipidaja ja koolijuhi arenguvestlused on lähendanud osapoolte ootusi, sh nii koolijuhi kui ka kooli õppetöö sisulise arengu vaates. Jõhvi hariduse infrastruktuur on korras: koolid, lasteaiad renoveeritud-ehitatud. Edaspidi tuleb suurt rõhku panna sisulisele arengule, tegevusele.
Kuigi kohalike omavalitsuste võimekus koolijuhtide hindamise ja arendamise teemat teadvustada on olnud erinev, kinnitavad paljude omavalitsuste uuendatud arengukavad, et õpetajate ja koolijuhtide hindamine, arendamine ning väärtuspaketid on oluliste tegevustena kokku lepitud.
Koolijuhtide nõudlikkus, et koolipidaja peab olema sisuliselt võimekas, on mõistetav. Kinnitame, et teeme pidajatena selles edusamme. Haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti linnade ja valdade liidu eestveetud omavalitsuste haridusjuhtide arenguprogrammid on kindlasti omavalitsuste võimekust kasvatanud ning uute arenguprogrammide ettevalmistus on käimas.