Omavalitsused peavad näitama initsiatiivi, et haridusjuhtimise kvaliteeti ja koostöökultuuri kasvatada

Jõhvi vallavanem Maris Toomel. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Tänavu maikuu viimasel päeval said Vikerraadio saates "Vikerhommik" sõna endine Lihula koolijuht Siret Keskküla ja praegune Häädemeeste koolijuht Egle Rumberg. Koolijuhid väljendasid rahulolematust, et kohalike omavalitsuste ehk enamiku koolide pidajate ja koolijuhtide koostöö on puudulik.

On oluline, et koolijuhid tõstatasid niivõrd olulise teema. Olen seisukohal, et arenguruumi koolipidajate ja koolijuhtide koostöös on ning olekski aeg pöörata sisulise koostöö mõtestamiseks uus lehekülg. Seda kinnitab ka meie ühiselt seatud hariduse siht, mis on kirja pandud haridusvaldkonna arengukavas 2035 ning mille eesmärk on pädevad ja motiveeritud õpetajad-koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe.

Omavalitsuse võimekuse kasv (nii erakonnapoliitiline kui ka valdkonnapoliitiline) mõjutab ka koostööd koolijuhtidega. Sisuliste arenguvestluste vajalikkust on vähemalt pooled koolipidajad enesele teadvustanud. Seda näitab ka fakt, et 2021. aastal pidas kõigi koolijuhtidega arenguvestlusi 33 omavalitsust ning 8 omavalitsust pidas arenguvestlusi vähemalt pooltega.

2022. aastal läbi viidud küsitlusest selgus, et kui koolijuhtidest peab ainult 25% kõige olulisemaks koostööd koolipidajaga, siis vastanud koolipidajatest peab koostööd kohalike haridusjuhtidega väga oluliseks 69%.

Jõhvi valla näitel saab kinnitada, et koolipidaja ja koolijuhi arenguvestlused on lähendanud osapoolte ootusi, sh nii koolijuhi kui ka kooli õppetöö sisulise arengu vaates. Jõhvi hariduse infrastruktuur on korras: koolid, lasteaiad renoveeritud-ehitatud. Edaspidi tuleb suurt rõhku panna sisulisele arengule, tegevusele.

Kuigi kohalike omavalitsuste võimekus koolijuhtide hindamise ja arendamise teemat teadvustada on olnud erinev, kinnitavad paljude omavalitsuste uuendatud arengukavad, et õpetajate ja koolijuhtide hindamine, arendamine ning väärtuspaketid on oluliste tegevustena kokku lepitud.

Koolijuhtide nõudlikkus, et koolipidaja peab olema sisuliselt võimekas, on mõistetav. Kinnitame, et teeme pidajatena selles edusamme. Haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti linnade ja valdade liidu eestveetud omavalitsuste haridusjuhtide arenguprogrammid on kindlasti omavalitsuste võimekust kasvatanud ning uute arenguprogrammide ettevalmistus on käimas.

2022. aastal läbi viidud küsitlusest selgus, et kui koolijuhtidest peab ainult 25% kõige olulisemaks koostööd koolipidajaga, siis vastanud koolipidajatest peab koostööd kohalike haridusjuhtidega väga oluliseks 69% (Lauristin & Saar, 2022). Küsitluse tulemus kinnitab, et vajame ühist arutelu, miks koolipidajad peavad koolijuhtidega koostööd olulisemaks ning kuidas kehtivaid hoiakuid ja arusaamu lähendada. Ka Triin Pärna (üks artikli koostajatest) ja Kätlin Takki Tallinna ülikoolis kaitstud magistritöö "Haridusjuhtide koostöövõrgustik kohalikus omavalitsuses" ühe osana töötati välja juhendmaterjal, millistele teaduspõhistele alustele ja empiirilistele uurimustele tuginedes saab kohaliku tasandi haridusjuhtide võrgustikutööd sisukamaks muuta. Kordan siinkohal üle, et ka koolipidaja ja koolijuhi omavaheline arenguvestlus on väga oluline. Konstruktiivne suhtlus kõigi süsteemi osapooltega aitab tõhustada koostööd ning lahendada kiiremini murekohad.

Vajame koolijuhtidelt aktiivset hoiakut, et koolipidajaga koostöös lahenduste suunas liikuda. See näitab sisulise koostöövalmiduse võimekust. Kohalike omavalitsuste roll on senisest enam tähelepanu pöörata koolijuhtide motiveerimisele hariduse sisuliste muudatuste juhtimisel, alustades nii väiksemate kui suuremate edusammude märkamisest, tunnustamisest ja toetamisest. Ühiselt kokku leppides, millised on koolipidaja ja koolijuhi ootused kooli sisule, juhtimisele ja muutunud õpikäsitluse ellurakendamisele, tõestame nii endale kui ka teistele, et suudame haridusjuhtimise kvaliteeti ja koostöökultuuri kasvatada.