JUHTKIRI ⟩ Ütlus, et tark ei torma, kehtib ka rohepöörde puhul

Tuulepark. Pilt on illustratiivne Foto: Toomas Huik

Viimastel kuudel tuleb üha sagedamini ka Euroopa Liidu riikidest uudiseid, et valitsused kaaluvad rohepöördelt tuure maha keerata ja varasemat kliimapoliitikat lõdvendada.

Põhjus on eelkõige selles, et varem seatud tempo kipub kägistama oma ettevõtteid ja majandust ning tähendab oma elanikele suuri lisakulusid. Kõige sellega kaasneb paratamatult ühiskonna vastuseis ja parempopulistide menu tõus.

Teistes maailmajagudes väljaspool Euroopat oli rohepöörde entusiasm juba varem olnud tunduvalt madalam. Euroopa liigne tormakus rohepoliitika elluviimisel võib seetõttu tõsiselt ohustada tema globaalset konkurentsivõimet.

Kuidas peaks sellises olukorras tegutsema Eesti, mille praeguse valitsusliidu jaoks on rohepööre samuti üks põhilisi ideoloogilisi nurgakivisid?

Ei ole põhjust taganeda püüdlustest vähendada süsinikuheitmeid ning muuta üleüldist majandamist ja toimetamist säästlikumaks. See on ilmselge tulevikutee.

Aga sama oluline on tunnistada, et liikumine selles suunas peab toimuma jõukohase tempoga. Seejuures peab valitsus suutma ühiskonnale üksikasjalikult selgitada, kuidas rohereform muudab elu paremaks, millised on sellega kaasnevad kulud ja millised tuntavad võidud. Vaid ilusaid loosungeid lehvitades olukorras, kus rohepöörde tõttu jääb vähemaks töökohti ja kasvavad kodumajapidamiste kulud, tõusevad maksud, kaasneb paratamatult laialdane vastuseis.

Ida-Virumaal on see valus kogemus kahjuks olemas.