MARK GERASSIMENKO ⟩ Maksutõusu korral ei oleks vaja töötutoetuste kallale minna

Mark Gerassimenko, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna põhikirja- ja programmitoimkonna liige Foto: Erakogu

Eelmise nädala reedel šokeeris "Aktuaalse kaamera" vaatajaid uudis, milles majandusminister Tiit Riisalo (Eesti 200) jutustas omas soovist kokku hoida töötute abistamise arvelt kolme aasta peale 130 miljonit eurot. Uudist on kajastanud ka Põhjarannik ja seda põhjusega: enim mõjutaks ministri plaani realiseerimine just Ida-Virumaa elanikke, sest meie maakonnas on suurim registreeritud töötuse määr. Siiski on võimalik riigieelarve seisu parandada töötute olukorda kahjustamata.

Tiit Riisalo rääkis töötutele mõeldud toetuste maksmise perioodi lühendamisest üldiselt, aga riigieelarve vaatevinklist kokku hoida oleks võimalik ainult töötutoetuse arvelt.

Praegu saavad töötud laias laastus kahte liiki toetusi. Esimene neist on töötu varasemast palgast ja töösuhte pikkusest sõltuv töötuskindlustushüvitis, mida makstakse ainult neile, kelle töösuhe on lõppenud tööandja algatusel. Selle hüvitise maksmiseks kasutatakse töötuskindlustusmakse abil otse töötukassa eelarvesse kogutud raha. Teisisõnu ei saagi ministri pakutud kokkuhoid tulla töötuskindlustushüvitise kärpimise arvelt, sest selle hüvitise maksmiseks riigieelarvest raha ei eraldata.

Teine toetus, mida on töötutel töötukassalt võimalik saada, on töötutoetus. Tegemist on toetusega, mida määratakse maksimaalselt 270 päevaks. Selle toetuse suurus on kõigile toetuse saajatele samasugune: kõigest 10,55 eurot päevas ehk 327,05 eurot 31 päeva eest. Kusjuures töötu ühe kuu sissetulek ei tohi olla suurem kui toetuse 31kordne päevamäär, vastasel juhul toetust ei saagi.

Töötutoetuste kallale minek on löök Ida-Virumaa pihta.

Just selle niru toetuse arvelt tahab Eesti 200 majandusminister kokku hoida: töötutoetuse maksmiseks eraldatakse töötukassale vahendid riigieelarvest. Näiteks seisab töötukassa 2023. aasta eelarves ilusti sama summa nii töötoetuse maksmise kulureal kui ka riigieelarvest töötutoetuse maksmiseks eraldatud vahendite tulureal. Kokku on plaanitud kulutada töötutoetuse maksmiseks käesoleva aasta jooksul veidi rohkem kui 39 miljonit eurot.

Kiire arvutus näitab, et kolme aasta jooksul 130 miljoni euro kokkuhoidmiseks tuleks põhimõtteliselt kärpida kogu töötutoetuse maksmiseks kuluva summa. Kui ei makstaks enam peaaegu kellelegi töötutoetust, siis poleks vaja ka selleks töötukassale riigieelarvest raha eraldada.

Selline käik ei oleks kuigi mõistlik: ega minister saa tagada, et toetusest ilma jäänud töötud leiavad kiiresti endale töökoha. Pigem juhtub nii, et töötutoetusest ilma jäänud inimesed suunduvad otse vallamajja toimetulekutoetust taotlema. Lõpptulemus oleks see, et nüüd peaks töötuid üleval mitte töötukassa töötutoetus, vaid kohalike omavalitsuste makstav toimetulekutoetus.

Kuna aga nii töötutoetuse kui ka toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatakse raha riigieelarvest, siis ei saavutataks nõnda mingit arvestatavat riigieelarve kokkuhoidu. Töötud küll saaksid mõnitatud, kohalikud omavalitsused upuks veelgi rohkem bürokraatiasse, aga riigieelarve seis ei paraneks.

Kõige nukram on selle loo juures asjaolu, et Ida-Virumaal on kõrgeim töötuse määr kõikide maakondade lõikes. 21. septembri seisuga oli Ida-Virus registreeritud 6786 töötut, mis teeb töötuse määraks 12,0 protsenti. Kui majandusministri plaan kärpida töötutoetust või lühendada oluliselt selle maksmise perioodi saab teoks, siis sellest saavad lüüa tuhanded idavirulased.

Lugeja võib küsida: aga mida siin sotsist autor pakub teha, on ju sotsid sellesama valitsuse osa, mis soovib riigieelarve puudujääki vähendada?

Tõsi ta on, sotsiaaldemokraadid kannavad valitsusvastutust ning on nõus eesmärgiga riigieelarve kroonilist puudujääki vähendada. Ometi ei pea puudujäägi vähendamiseks ainult tuimalt kärpima ja kulutusi kokku tõmbama − saab ka eelarve tulupoolt parandada.

Ülalmainitud põhimõttest lähtuvalt pakungi lahenduse, mis korraga vähendab riigieelarve puudujääki ja säästab töötuid kärpimisest. Nimelt saab tõsta töötuskindlustusmakset ning hakata töötutoetuse maksmist rahastama just töötukassa enda suurenenud töötuskindlustusmaksete tulust, mitte riigieelarvest, nagu seda tehakse praegu.

Praegu on töötuskindlustusmakse maksemäär 1,6 protsenti töötajale ja 0,8 protsenti tööandjale. Baasiks, mille pealt makset arvutatakse, on töötaja brutopalk. Tänu sellele maksele jõuab töötukassa eelarvesse sel aastal umbes 184 miljonit eurot.

Kui minister soovib kokku hoida 130 miljonit kolme aasta peale, tuleks kärpida umbes 43 miljonit eurot aastas. Sama summa saaks ilma kärpimiseta juurde hankida, tõstes töötuskindlustusmakse suurust töötajale 1,6 protsendilt umbes 2,0 protsendile ning tööandjale 0,8 protsendilt umbes 1,0 protsendile. Väike maksutõus ning ei mingit vajadust kärpida!

Tegelikult aga võiks soovi korral tõsta töötuskindlustusmakset veidi rohkem − nt 2,4 protsendini töötajale ja 1,2 protsendini tööandjale. Selline lisasüst võimaldaks töötutoetust üldse mitte kärpida, vaid sootuks suurendada. Lisaks saaks suurendada töötukassa rahastust koolituste läbiviimiseks.

Jah, paljud eestimaalased on niigi maksude tõstmisest väsinud. Kuid tegelik valik on jääda raskes olukorras üldse igasugusest riigi abist ilma või maksta natuke rohkem makse nüüd ning omada kindlust, et töötuks jäämise korral tuleb riik kindlasti appi. Selliste valikute puhul ei tundu veidi kõrgem töötuskindlustusmakse maksemäär enam kõige kehvem variant olevat.

Valik aga on valitsuse teha. Loodetavasti kujuneb lõpptulemuseks see, et töötutoetust ei kärbita ega lühendata selle maksmise perioodi, küll aga võib töötuskindlustusmakse veidi tõusta.