Ida-Virumaa seisab silmitsi suurte muutustega, mis mõjutavad mitte ainult tööstusettevõtteid, vaid ka kogukonda tervikuna. Põlevkivitööstus on pikka aega olnud piirkonna majanduse nurgakivi, kuid nüüd on aeg vaadata uute võimaluste poole. Traditsioonilised põlevkivitööstusettevõtted on jõudnud olulisse pöördepunkti, mis mõjutab otseselt nii töökohti kui ka kogu piirkonna majandust, sealhulgas omavalitsusi ja kohalikku kogukonda.
Ühe ajastu lõpp on alati uue algus. Ida-Virumaal on võimalus kujundada tulevikku, otsides avatult ja eelarvamusteta uusi võimalusi. See nõuab valmidust riskida, katsetada ja teha seda koostöös ettevõtete, teadus-arendusasutuste ja avaliku sektoriga. Sünergia on võti, mis aitab üheskoos edasi liikuda.
Järgmise aastakümne suuremateks teemadeks maakonnas on kahaneva ja vananeva rahvastikuga toimetulek ning üleminek kliimaneutraalsele majandusmudelile. See tähendab uute arenguradade leidmist ning piirkonna juhtimise ja ettevõtluse uute lahenduste otsimist. Need arengud vajavad põhjalikku analüüsi ja jälgimist.
Ida-Virumaa atraktiivsuse tõstmine innovaatilise katsetamis- ja arenduskeskkonnana nõuab tehnoloogilise kompetentsi loomist. See mitte ainult ei toeta kohalikke ettevõtteid, vaid loob võimaluse koostööks teiste samalaadsete regioonidega üle maailma.
Suurtööstuse säilimine on Ida-Virumaa tuleviku seisukohast kriitilise tähtsusega. Koos teadlastega saab luua uusi tegevussuundi, mis toetavad piirkonna arengut ja vastavad uutele eesmärkidele.
Tänu õiglase ülemineku fondi teadusmeetmele, mis koondab maakonda kahe Eesti suurema ülikooli teadus- ja arendusvõimekuse, on järgmise kuue aasta jooksul antud võimalus kujundada piirkonnast tõeline innovatsioonikeskus, kus teaduse ja ettevõtluse sünergia loob kestliku ja mitmekülgse arengu. Oluline on teha seda koostöös, avatud meele ja valmisolekuga innovatsiooniks ning muutusteks.
Lahendusi ootavad põhivaldkonnad
Maakonna ees seisavad selged väljakutsed, mida tuleb kiiresti ja targalt lahendada, et luua jätkusuutlik ja tulevikule suunatud ettevõtlusmaastik. Just neid küsimusi hakkavad Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool koos regionaalsete kolledžite ja piirkondlike ettevõtetega lahendama.