Ida-Virumaa tulevik: põlevkivist uue ettevõtlusmaastiku suunas

Mare Roosileht. Foto: TallTech

Ida-Virumaa seisab silmitsi suurte muutustega, mis mõjutavad mitte ainult tööstusettevõtteid, vaid ka kogukonda tervikuna. Põlevkivitööstus on pikka aega olnud piirkonna majanduse nurgakivi, kuid nüüd on aeg vaadata uute võimaluste poole. Traditsioonilised põlevkivitööstusettevõtted on jõudnud olulisse pöördepunkti, mis mõjutab otseselt nii töökohti kui ka kogu piirkonna majandust, sealhulgas omavalitsusi ja kohalikku kogukonda.

Ühe ajastu lõpp on alati uue algus. Ida-Virumaal on võimalus kujundada tulevikku, otsides avatult ja eelarvamusteta uusi võimalusi. See nõuab valmidust riskida, katsetada ja teha seda koostöös ettevõtete, teadus-arendusasutuste ja avaliku sektoriga. Sünergia on võti, mis aitab üheskoos edasi liikuda.

Järgmise aastakümne suuremateks teemadeks maakonnas on kahaneva ja vananeva rahvastikuga toimetulek ning üleminek kliimaneutraalsele majandusmudelile. See tähendab uute arenguradade leidmist ning piirkonna juhtimise ja ettevõtluse uute lahenduste otsimist. Need arengud vajavad põhjalikku analüüsi ja jälgimist.

Ida-Virumaa atraktiivsuse tõstmine innovaatilise katsetamis- ja arenduskeskkonnana nõuab tehnoloogilise kompetentsi loomist. See mitte ainult ei toeta kohalikke ettevõtteid, vaid loob võimaluse koostööks teiste samalaadsete regioonidega üle maailma.

Suurtööstuse säilimine on Ida-Virumaa tuleviku seisukohast kriitilise tähtsusega. Koos teadlastega saab luua uusi tegevussuundi, mis toetavad piirkonna arengut ja vastavad uutele eesmärkidele.

Tänu õiglase ülemineku fondi teadusmeetmele, mis koondab maakonda kahe Eesti suurema ülikooli teadus- ja arendusvõimekuse, on järgmise kuue aasta jooksul antud võimalus kujundada piirkonnast tõeline innovatsioonikeskus, kus teaduse ja ettevõtluse sünergia loob kestliku ja mitmekülgse arengu. Oluline on teha seda koostöös, avatud meele ja valmisolekuga innovatsiooniks ning muutusteks.

Lahendusi ootavad põhivaldkonnad

Maakonna ees seisavad selged väljakutsed, mida tuleb kiiresti ja targalt lahendada, et luua jätkusuutlik ja tulevikule suunatud ettevõtlusmaastik. Just neid küsimusi hakkavad Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool koos regionaalsete kolledžite ja piirkondlike ettevõtetega lahendama.

1. Taastuvenergia tootmine ja hoidmine

Suurim probleemide ring on leida ettevõtetele sobivad ja kestlikud taastuvenergia tootmise, salvestamise ja juhtimise lahendused. Need peavad tagama piisava varustuskindluse ja elektrikvaliteedi, mis on vajalik ettevõtete tegevuse jaoks.

2. Väike- ja kogukonnaenergeetika väljaarendamine

On vaja välja töötada uuenduslikke väike- ja kogukonnaenergeetika lahendusi vastavalt kohalike huvigruppide vajadustele. Nende rakendamine aitab piirkonnal muutuda energiatõhusamaks ja sõltumatumaks.

3. Tööstus 5.0 − paindlik automatiseerimine

Järgmise sammu astumiseks tuleb panustada paindlikku automatiseerimisse, kus töökeskkond kohandub intelligentsetel viisidel töötaja vajaduste järgi. See on oluline samm tööstuse innovatsiooni suunas.

4. Inimese-roboti koostöö kompetentside arendamine

Piirkonna ettevõtete jaoks on vajalik suurem kompetents inimese-roboti koostöö valdkonnas. See aitab kohaneda ja omandada vajalikke oskusi robotiseeritud töökeskkondades.

5. Tööstuse 4.0/5.0 kontseptsiooniline lähenemine

Ettevõtetel tuleb rakendada tööstuse 4.0/5.0 kontseptsioonilist lähenemist, et suurendada konkurentsieelist. See hõlmab protsesside digiteerimist ja automatiseerimist, tagades ettevõtetele tõhusama ja innovaatilisema töökeskkonna.

6. Jäätmete väärindamine ja ringmajanduse edendamine

Enam kui miljard tonni kaevandus- ja töötlemisjääke on seni kasutuseta seisnud. Tuleb leida võimalus neid jäätmeid väärindada, muutes need potentsiaalseks sekundaarseks toormeks erinevatele tööstusharudele. See samm aitab luua jätkusuutlikumat majandust ja ressursside tõhusamat kasutamist.

7. Põlevkivienergeetika töötlusjääkide kasutamine

Põlevkivienergeetika töötlusjääke on seni veel vähe kasutatud. Kliimaneutraalsuse suunas liikudes tuleb leida võimalusi nende jäätmete kasutuselevõtuks uue majandusmudeli loomiseks.

8. Muutuste juhtimise võimekuste kasvatamine

On vaja suurendada võimekust muutuste juhtimiseks. See hõlmab nii ettevõtete kui ka kogukonna valmisoleku suurendamist, et saaks edukalt üle minna uuele ettevõtlusmaastikule. Läbimõeldud lahendused neis valdkondades aitavad Ida-Virumaal astuda jätkusuutliku arengu suunas, mis vastab piirkonna vajadustele ja tagab jätkuva majanduskasvu.

Ida-Virumaa uus algus koostöös ülikoolidega

Ida-Virumaal ootavad lahendust olulised teemad, mis pakuvad ühtlasi võimalusi uueks alguseks. Koostöö Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooliga annab võimalused teaduse ja teadlaste rolli suurendamisel maakonna kolledžites.

Tartu Ülikooli esindaja Ida-Virumaal Katri Raik rõhutab: "Just teadusprojektide abil püütakse Ida-Virumaal luua oma teaduskompetentsi, seda nii rohemajanduses, energeetikas, suurandmete töötlemises, robootikas, sotsiaalteadustes. Aastaks 2029, kui teadusprojektid on lõppenud, peavad meil olema oma professorid ja teadurid, kes tegelevad Ida-Virumaale oluliste teemadega. Needsamad teadusprojektid aitavad arendada kolledžite õppekavu, laiendada nende valikut piirkonna vajadustest lähtuvalt. Kolledži lõpetanud tippspetsialistil peab olema vääriline palk, teda ootab iga kohalik ettevõte."

Kahe suurema ülikooli kaasabil alustavad Ida-Virumaa ettevõtete toetuseks tööd 22 uurimisrühma, enamikku neist kuuluvad ka TalTechi Virumaa kolledži ja TÜ Narva kolledži töötajad. See suurendab kolledži töötajate rakendusteadusealast võimekust ning võimaldab välja töötada uuringuid ja teenuseid piirkonna ettevõtetele. Kolledžitest saab noorte teadlaste kasvulava, kus kohalikud andekad noored saavad omandada tipptasemel teadmisi ja oskusi.

Lisaks teadus- ja arendustegevusele arendatakse õiglase ülemineku fondi haridusmeetme raames olemasolevaid ja avatakse täiesti uusi nii kõrg- kui ka kutsehariduse õppekavasid ning täiendusõppe võimalusi. Maakonna haridusvõimalused laienevad ning tänu atraktiivsetele ja unikaalsetele õppekavadele suureneb väljastpoolt Ida-Virumaad õppima asuvate inimeste arv. Koostöös tööandjatega on võimalik pakkuda kõrgepalgalisi töökohti ja karjäärivõimalusi nii noortele kui ka juba olemasolevate kompetentsidega töötajatele.

Kõigest siinkirjutatust on võimalik saada põhjalikum ülevaade 22. novembril Jõhvi kontserdimajas toimuval õiglase ülemineku foorumil 2023.

Õiglase ülemineku foorum toimub Jõhvis 22. novembril.
Õiglase ülemineku foorum toimub Jõhvis 22. novembril. Foto: TallTech

Vaata foorumi programmi SIIT.

Õiglase ülemineku fondi ülikoolidevahelise konsortsiumi tegevusi rahastatakse meetmest "Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks"

Tagasi üles