/nginx/o/2023/12/08/15770543t1h9693.jpg)
Lõppenud on Narva lähistele Olginasse kavandatava väikelennuvälja arendamise oluline etapp: valmis on projekti teostatavus- ja tasuvusanalüüs. Selle viisid Ida-Viru Investeeringute Agentuuri (IVIA) tellimusel läbi kaks Soome ettevõtet: Redstone Aero ja Destia. Tulemused olid ootamatud.
Analüüs näitas, et lennuvälja rajamine on majanduslikult mõttekas ja kasulik kogu Ida-Virumaale, ning leidis ühtlasi võimalusi muuta Narva lennuväli Eesti nüüdisaegseimaks. Tegelikult oligi kontseptsiooni sünd − milline lennuväli täpselt Narva lähedale rajada − selle projekti olulisim tulemus.
Soome ettevõte Destia on spetsialiseerunud liiklusmagistraalide ja tööstuskeskkonna planeerimisele ning rajamisele Soomes. Enne erastamist 2014. aastal kuulus see ettevõte täielikult Soome riigile. Redstone Aero on Narva lennuvälja arenduspartner ning käitab Soomes Kotka lähedal paiknevat Helsinki-Easti lennuvälja, mis on Narva lennuvälja jaoks tänapäevase väikese lennusõlme arendamise eeskuju.
Ettevõtted tutvustasid Narva lennuvälja uuringu tulemusi 28. novembril Narva-Jõesuus peetud konverentsil "Landing in Narva". Konverentsist võtsid teiste seas osa ka majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ning Airbusi esindaja Hubertus Groepper, kes rääkis sellest, millist tüüpi lennukid lähiaastatel turule jõuavad.
Riku Huhta Destiast märkis, et Narva lennuvälja arendamise plaanid on realistlikud, piirkonna uutel tehastel on juba praegu vajadus siit toimuvate lendude järele ja tulevikus see vajadus kasvab. Ent lennuvälja tehnilist taristut tuleb planeerida lähtuvalt teadmisest, et lähiaastatel ootavad lennundustööstuses ees suured muutused.
Narva lennuvälja idee suhtes on algusest peale kõlanud kõhklevat suhtumist. Ning ehkki mingeid töid pole siin veel alustatud, kasvab vajadus lennuvälja teenuste järele kiiresti. IVIA Narva tööstuspargi juhi Vadim Orlovi sõnul on Narvast lõppeval aastal väljunud üle 15 tellimuslennu − erakliendid on oma ärireiside tarvis tellinud Olginast väljuva lennuki. Narva suurust arvestades jõuab kodust või linnas paiknevast kontorist lennuväljale viie kuni kümne minutiga − ajakulu on Tallinnast väljuva lennuga võrreldamatu.
IVIA esialgne plaan nägi ette, et lisaks siit väljuvatele lendudele tekib lennuvälja ümber äripark: tegutsevatele ettevõtetele kuuluvates angaarides hakatakse kokku panema droone ja väikesi lennuaparaate ning samuti tekib logistikasõlm pakkide kohaletoimetamiseks droonidega.
Sellised võimalused on endiselt olemas. Ent tasuvus- ja teostatavusanalüüs on neid plaane korrigeerinud, muutes neid mitte tagasihoidlikumaks, vaid vastupidi − veelgi ambitsioonikamaks.
Üks projekti ekspertidest, professor Jorma Mäntynen soovitas mitte rajada uut lennuvälja suunitlusega nendele lennukitüüpidele, mis peagi kasutusest välja langevad. Tehnoloogia areng ja üha karmistuvad keskkonnanõuded muudavad lennundust lähiaastatel kõvasti.
Euroopa spetsialistidele on juba praegu selge, et lisaks tohututele lennusõlmedele tekib Euroopas elektri- ja vesinikumootoriga lennukite jaoks palju väikesi lennujaamu, mille puhul saab seadusega kehtestatud kohustuslikuks nõudeks hankida elektrit ja vesinikku keskkonnasäästlikul moel. Päikesepaneeliparke lennuväljade lähedale juba rajatakse, vesinikutanklaid veel mitte.
Praegu on hakatud kompromissina tootma nn säästlikku lennukikütust SAF. Vadim Orlov märkis, et IVIA hinnangul läheks Euroopas vaja umbes 100 SAFi tehast ning Ida-Virumaa tööstusparkide vastu on juba hakanud huvi tundma kaks sellise kütuse tootjat.
Kaugemas perspektiivis loovutab süsivesinikul põhinev SAF siiski koha elektrile ja vesinikule.
Keskkonnasõbralike väikelennuväljade võrgustik hakkab mõnes mõttes meenutama tanklakette. Kuni 15 inimest vedav lennuk maandub, laeb akusid või täidab vesinikupaaki ning stardib siis oma marsruudil järgmise väikelennuvälja suunas.
Ent selle kontseptsiooni testimine tiheda liiklusega suures lennusõlmes on liiga keeruline ja kallis.
"Praegu ootavad suured mängijad, kas esimesena tulevad turule elektri- või vesinikulennukid. Või äkki hoopis vertikaalselt lendu tõusvad väikesed reisidroonid?" sõnas Vadim Orlov. "Väikesel lennuväljal on võimalik see kõik kindlaks teha testrežiimil ja reaalselt välja töötada toimivad mudelid."
Soome väike Helsinki-Easti lennuväli juba arendab seda suunda. Narva lennuväljast saab nendega koostöös tuleviku väikelennuvälja demoversioon.
Õnneks on kõik vajalik Ida-Virumaal selleks juba olemas. Narva tööstuspargis on esimesed päikesepaneelid, üsna lähedal paikneb tuulikupark ning Narva on kavas hakata tarnima keskkonnasäästlikku vesinikku, sõltumata lennuvälja olemasolust − oma tootmise jaoks hakkab vesinikku hankima NPM Narva magnetitehas. Selleltsamalt tarnijalt lennukite tarvis vesinikku lisaks osta ei ole probleem.
Lennuvälja hakatakse arendama väikelennunduse äripargina − ühine asfalditud kuni 1600 meetri pikkune lennurada ja eraldi pinnad ettevõtete angaaride jaoks.
Sellele projektile panid aga aluse teised Narva tööstuspargi ettevõtted, eelkõige Aquaphor, kel on 700 töökohaga suurtehase rajamiseks vaja võimalust kliente, juhte ja insenere kiiresti Narva toimetada.
Narva tööstuspargis on rajamisel NPMi magnetitehas, mis hakkab esimeses etapis tootma 15% kõigist Euroopas kasutatavatest elektrimootorite, eelkõige elektrimobiilide magnetitest. Praegu tundub see tehas lennuvälja peamise kasusaajana ning lisaks sellele räägitakse tööstusparkides, et magnetitehasest saab tehaste magnet. Selle tohutu tehase tarnijaile oleks kasulik oma tootmised sinna kõrvale paigutada (esimene võimalik ettevõte on juba silmapiiril), mis omakorda tähendab, et ka nende juhtidel ja inseneridel peab olema võimalus kiiresti Narva ja sealt tagasi lennata.
* Taotleja ja projekti juhtpartner:
SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA).
* Siduspartnerid (5):Narva linn, Narva-Jõesuu linn, Sillamäe linn,
Regionaal- ja Põllumajandus ministeerium ning kaitseministeerium.
* Projekti periood: 13.06.2023 - 12.12.2023 (6 kuud).
* Projekti eelarve: 131 247 eurot, sh toetus 94 122,30 eurot.
* ER201 projekt "Narva-Olgina Air Gateway" viiakse ellu programmist "Eesti ELi välispiiri programm 2014-2020" ELi kaasfinantseeringuga (the European Neighbourhood Instrument).
Esimeses etapis − juba järgmisel aastal − saab just sellistest vedudest Narva lennuvälja põhitegevus. Samuti on olemas nõudlus lennukite talvise hoiustamise − Tallinnas on see väga kallis − ja tehnilise ülevaatuse järele. Siinse piirkonna jaoks on varjatud pluss selles, et eralennukite omanikud on rikkad inimesed ja potentsiaalsed investorid ning nüüd tekib neil põhjus regulaarselt Narvat ja Narva-Jõesuud külastada.
Narva lennuvälja teostatavus- ja tasuvusanalüüsi koostamise projekti rahastati Eesti ELi välispiiri programmist. See Euroopa rahastusprogramm sündis siis, kui suleti Eesti-Vene piiriülese koostöö programm, mille toel kerkisid Narva paljud tuntud objektid, näiteks jõepromenaad. Vadim Orlov selgitas, et lihtsamalt öeldes viidi sisse muudatused programmi, mis võimaldasid koostada lennuvälja TTA.
Orlov märkis, et kui varem oli Narva tähtis transiidipunkt Venemaa ja Euroopa vahel, siis nüüd tuleb kiiresti hakata otsima uusi sidemeid ja suundi. Selles mõttes tundub loogiline koostöö samasugusesse olukorda sattunud Kagu-Soomega.
Helsinki-Easti lennuvälja juht Esa Korjula märkis, et Narva on Euroopa ääreala, vahemaad siit ükskõik millisesse ELi sihtpunkti on maksimaalselt pikad ning väikelennundus saab nii Kirde-Eestile kui ka Kagu-Soomele väljapääsuks transporditupikust.
Lisaks pöörati teostatavus- ja tasuvusanalüüsis tähelepanu regulaarse reisijateveo loomisele Olgina lennuvälja ja Helsinki-Easti lennuvälja vahel. TTA koostajate hinnangul on selle sõnumi avamine väga õigeaegne ja sellel on väga oluline positiivne mõju nii Ida-Virumaa kui ka Kagu-Soome piirkonna arengule. Sellise sõnumi olemasolu on vajalik ärisidemete loomiseks ja kahesuunalise turismivoo korraldamiseks. Helsinki-Easti lennuväljast 70 km kaugusel elab üle 274 000 inimese, kes on Ida-Virumaa turismisektori potentsiaalsed kliendid. Järgmise viie aasta jooksul investeeritakse Kagu-Soome piirkonnas akutehnoloogiasse ja muudesse puhastesse tehnoloogiatesse üle 3,7 miljardi euro. Arvestades, et Ida-Virumaa on õiglase ülemineku elluviimise piirkond, loob meie regioonide vahelise lennuühenduse olemasolu vajalikud tingimused ühisprojektide elluviimiseks, tööstusinvesteeringute kaasamiseks ja uute töökohtade loomiseks mõlemas piirkonnas.
Riku Huhta Destiast lisas, et tulevikus, kui koostöö idanaabriga taastub, kasvavad kohe ka Narva lennuvälja potentsiaalsed võimalused umbes kaks korda.
Lennuvälja ja selle tööstuspargi taristu rajamine läheb maksma ligikaudu 10 miljonit eurot, mis kaasatakse Eesti ja Euroopa fondidest.
IVIA märgib, et Narva uue tootmisüksuse rajamist kaaluvate investorite puhul moodustavad pooltargumentidest 50% finantseerimisvõimalused õiglase ülemineku fondist ja umbes 20% lennuväli, mis tagab kiire logistilise juurdepääsu investeerimisobjektile.
Ida-Viru Investeeringute Agentuuri hinnangul tagaks lennuvälja äripark ligikaudu 500 kõrgelt tasustatava kaudse töökoha loomise. Eeldusel, et need töötajad hakkavad saama ligi 2000 euro suurust brutopalka, tasuvad kõik avaliku sektori investeeringud maksude näol end ära kõigest kahe aastaga. Ja see on konservatiivne hinnang.
Plaani kohaselt saab lennuvälja tööstuspark kõik vajalikud kommunikatsioonid ja asfalditud lennuraja 2025. aasta lõpuks ning 2026. aastal saavad ehitust alustada ettevõtted, kes otsustavad siin oma lennundusäri arendama hakata.
/nginx/o/2023/12/08/15770551t1hc270.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/09/22/15609420t1h6f88.jpg)