:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2024/01/03/15812711t1ha8e6.jpg)
Pühade eel võõrustas Narva kunstiresidentuur Ida-Viru loomemajanduse tegijaid. Igapäevaselt pakub ta loomepesa inimestele, kes saavad siin keskenduda oma tööle, aga jätavad ka piirilinna oma jälje.
Sisuturundus
Narva kunstiresidentuuri on suur tung
"Meile ei ole oluline, mis valdkonna kunstnikud siia kandideerivad. Meile on oluline, et kunstnikud oleksid avatud ja kaasaksid kohalikke või nende kunstipraktika oleks kohalikule orienteeritud. Läbi selle prisma me ka valime," ütles Narva kunstiresidentuuri (NART) juht Johanna Rannula.
Valikut on üksjagu: äsja lõppenud konkursile järgmiseks aastaks tuli kolmsada taotlust üheteistkümnele kohale. "Me ei maksa stipendiumi, aga ei küsi ka raha − anname koha tasuta, kui inimene on läbinud konkursi," selgitas Johanna Rannula.
Põhiprogrammile lisanduvad igal aastal n-ö eriprojektide konkursid, näiteks Soome kultuurifond annab oma toetuse kahele Soome kunstnikule, Briti Nõukogu toetab aga inimest, kes tegeleb kogukonnaaiaga. Kaks residentuuri kohta on NART pühendanud lastekirjandusele.
Aega olla ja kohta tunnetada
Ühest küljest võimaldab kunstiresidentuur keskenduda oma tööle. Teisalt saab hingata loomingulise keskkonna õhku ja suhelda kolleegidega − loomeinimese professionaalne elu on ju üsna üksik, rääkis Johanna Rannula. Keskmiselt viibib loomeinimene kohapeal 6-9 nädalat. "Tahame, et inimene ei jookseks siit läbi, vaid tal oleks aega olla, kohta tunnetada ja kontekstist aru saada."
Loomesektor tõmbab ligi noori
:format(webp)/nginx/o/2024/01/03/15812703t1hcdc0.jpg)
Noored tahavad tegelda loomemajandusega ja seda tasub arendada just nendes piirkondades, kus noorte tööpuudus on probleem, ütles Visionest Institute´i juht Anu-Mall Naarits (pildil).
Loomemajandus moodustab maailmas keskmiselt kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Anu-Mall Naarits tõi võrdluseks, et Eestis on umbes sama osakaal põllumajandusel ja ehitussektoril.
"Aga loomemajandus pole nii nähtav kui ehitussektor uute majade ja asfalditud teedega. Ja ta on natuke keeruline, sest hõlmab palju erinevaid valdkondi etenduskunstidest käsitööni," tõdes Anu-Mall Naarits, kes rääkis loomemajanduse fookuspäeval sektori mõjust turismile ja majandusele.
Turism hõlmab rahvusvaheliselt umbes kümme protsenti töökohtadest. Ligemale 40 protsenti turismisektori töökohtadest peaks andma kultuuriturism: muuseumid, käsitöö, etenduskunstid, gastronoomia...
"Ma ei ole kindel, et Eestis see nii on. Vähemalt enne koroonat tulid soomlased meile rohkem seetõttu, et paljudel toodetel ja teenustel on odavamad hinnad, ja vähem kultuuri põhjusel. Näen väga selgelt, et Ida-Virumaal, mis on olnud ääretult tubli kõikides turisminumbrites, on kultuuriturist veel võtmata. Meil peaks olema selge arusaam, kuidas me kultuurituristi siia toome, ja toome nii, et ta jääb käima," rääkis Anu-Mall Naarits.
Ettekandja lisas, et kultuuri pakkumine toob inimesi ka rohkem ja sagedamini majutusasutustesse. Samuti mõjutab see vaba aja teenuseid ja toitlustust.
Mõnes riigis loetakse toitlustust osaliselt loomemajanduse osaks, Eestis siiski mitte. Kõikjal on aga sarnane trend, et loomemajandus tõmbab ligi noori.
"Oleme paljudes kohtades hädas noorte tööpuudusega, sest noored ei taha enam minna vabrikutesse, kus töötasid nende vanemad või vanavanemad, ja teha seda tööd, mida on kogu aeg tehtud. Noored tahaksid teha midagi loomingulist, ise loomesse panustada," andis Anu-Mall Naarits mõtteainet piirkondadele, kus noorte tööpuudus on suur või on soov noori tagasi meelitada.
Loomeinimesed jätavad märgi maha nii töötubade ja ajutiste näitustega kui ka millegi püsivamaga. Näiteks eelmisel suvel Narvas töötanud Taani kunstnikku Kristianit meenutab roheline ussikujuline pink NARTi bussipeatuses, mis kaunistab linnaruumi ja võimaldab mugavamalt bussi oodata.
Saksa disainer Leah Schulze tegi aga eelmisel aastal koostööd Narva hooldekoduga, kui mõtles välja mänguasju ja mänge, mida saaks kasutada tegevustes dementsetega. "Kolmel päeval nädalas käis ta hooldekodus oma välitööd tegemas. Samas kliendid said tegevust, kaasatud ja oma aega kvaliteetselt veeta," ütles Johanna Rannula.
Soov laiendada inimeste ringi
Mõnikord valivad loomeinimesed teema, millega nad igapäevaselt ei tegele. Näiteks Jaapani kunstnike duo Reico ja Kabo − üks neist keraamik, teine fotograaf − soovis koos kohalike inimestega nende kodudes kokata. Kustumatu elamuse said jaapanlased Franzia peakoka Indrek Kõveriku kodus Vokas, kus nad käisid seenel, grillisid silmu ja valmistasid hülgepitsat. Jaapanlased omakorda avasid oma maa köögi saladusi.
Kuigi NART on oma galerii, näituste ja üritustega kohalikele avatud, on järgmine ülesanne jõuda nendeni, kes sellest majast veel midagi ei tea. "Milliste kanalite kaudu jõuda inimesteni, kes pole meist kuulnudki, ja kuidas meelitada neid meie tegevustest osa saama? See on väljakutse, mille tahan nüüd ette võtta," lubas Johanna Rannula.
Ka Ida-Viru loomeklaster, kes kutsus loomeinimesed NARTi kokku, soovib jõuda üha rohkemate inimesteni.
/nginx/o/2024/01/03/15812714t1hc015.jpg)
"Üks Ida-Viru loomeklastri eesmärke on olnud leida üles meie maakonnas loovad inimesed ja ettevõtted ning saada omavahel tuttavaks, et muutuda üheskoos paremini nähtavaks," selgitas loomeklastri projektijuht Piia Tamm. "Samas näeme juba praegu, et just need ettevõtjad vajavad koolitusi oma toodete arendamiseks ja julgustust oma tegevuse jätkamiseks. Paljutki on meil veel peidus."
Loomeettevõtlus annab hoogu kultuurile ja majandusele
2021. aasta sügisel algatatud koostöövõrgustik koondab piirkonna loomevaldkonna ettevõtted, organisatsioonid ja tegijad, et edendada tööstusjärgses Ida-Viru piirkonnas loomeettevõtlust ning anda hoogu kultuuri- ja majanduselule. "Loomemajandus annab lisandväärtust paljudele teistele valdkondadele ja tänases muutuste olukorras on see maakonnale oluline," tõdes Piia Tamm.
Ida-Viru loomeklastri korraldatud esimene loomemajanduse fookuspäev keskendus selle arendamisega seotud teemadele ja inimestele Ida-Virumaal. Ettekanded avasid näiteks kogukonna kaasamist, loomemajandusest alguse saavaid muutusi ja kultuurisündmuste kestlikku korraldamist.
Paneelarutelus teema oli, et kultuur ja loomeettevõtlus võiksid olla Ida-Viru arengumootoriks. Arutelus osalejad tõdesid: vaja on unistada suurelt, et maakonda tekiks ka Euroopa mastaabis loomevaldkonna keskusi. Samas leiti sedagi, et tänased tegijad vajavad ressursse, tuge ja julget fookuse seadmist.
Loomemajanduse fookuspäev võttis kokku projekti "Ida-Viru loomeklastri käivitamine (ERR227)", mida kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumendi raames. Ida-Viru loomeklastri tegevust toetavad kultuuriministeerium ja Briti Nõukogu. Ida-Viru loomeklastri tegevust koordineerib SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus.
Videolood ja taskuhääling toovad esile Ida-Viru loovaid inimesi
Äsja valminud videolood näitavad Ida-Virumaa loomemajanduse säravaid tegijaid muusikas, kunstis, fotograafias ja kultuurikorralduses.
Loomemajanduse fookuspäeval esitletud videolugude kangelased on teiste seas kaks Narvas elavat fotograafi: Anna Markova ja Anastassia Volkova. Annale meeldib pildistada sündmusi, Anastassiale inimesi.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/03/15812724t1hcb3e.jpg)
"Olen sündinud Kohtla-Järvel, õppinud Viljandis ja tulnud tagasi Ida-Virumaale, kuhu olen jäänud, sest siin ma leidsin põneva töö, sõbrad ja armastuse. Fotograafina meeldib mulle näidata, et meie maakond on ilus, põnev, siin toimub hästi palju huvitavat ja särtsakat," rääkis Anna, kes saab oma loominguga Ida-Virumaa võimalusi esile tuua.
Anastassia sõnul on regioonil tohutu potentsiaal ja seda on vaja ära kasutada. "Tahan igal võimalusel sellele kaasa aidata. Ida-Virumaa väärib kvaliteetseid pilte ja siit pärit fotograafina soovin nii endale kui ka regioonile nime teha," ütles Anastassia, kes on saanud Ida-Virumaad näidata siin toimunud filmivõtteid jäädvustades.
Videotes astuvad veel üles aasta rahvamuusik 2022 Kaarin Aamer ja noortebänd Pale Alison, kultuurikorraldajad Toomas Nõmmiste ja Jevgeni Timoštšuk ning kunstnikud Eduard Zentšik ja Maria Sambuko. "Need kaheksa inimest on väga väike osa andekatest inimestest, kes Ida-Virumaal elavad, töötavad, loovad ja maakonda paremaks teevad," kommenteeris projektijuht Maaja Gundjajeva.
Videolugusid loovatest inimestest on plaanis juurde teha, kinnitas Ida-Viru loomeklastri projektijuht Piia Tamm.
/nginx/o/2024/01/03/15812725t1h651a.jpg)
"Kui hakkasime kaks aastat tagasi looma Ida-Viru loomeklastri võrgustikku, küsiti minu käest ühes vestluses, kas meil üldse on Ida-Virumaal selliseid inimesi, kes loomemajandusega tegelevad. Siis ma sain aru, et peame nendest inimestest ise rohkem rääkima. Meil on ju palju kuldsete käte ja sooja südamega mitmekülgseid inimesi, keda soovime julgustada ettevõtlusega alustama või jätkama, oma tooteid ja teenuseid arendama. Läbi väikeste ja omanäoliste ettevõtjate muutub ka maakond kui elu- ja külastuskeskkond mitmekesisemaks."
Siinseid loovettevõtjaid tutvustab videolugude kõrval ka taskuhäälingute sari "Hommikukohv loovettevõtjaga", kus Ida-Viru kultuurikorraldaja Kaisa Pukk toob kuulajani peaaegu kõik loomevaldkonna põnevad teemad: kunsti, muusika, pärimuse, toidukunsti, muuseumite pärandid ja ajaloo.
Taskuhäälingute külalised on muusik Peeter Priks, Narva kunstiresidentuuri koordinaator Johanna Rannula, põlevkivimuuseumi direktor Ainar Varinurm, õpetaja ja pärimusmuusik Jaanus Põlder, MTÜ Käsitööveranda juht Maria Ronk ning toiduvaldkonna edendaja Indrek Kõverik.
Videolugusid saab vaadata ja taskuhäälinguid kuulata Ida-Viru loomeklastri veebilehel loomeklaster.ee
/nginx/o/2024/01/03/15812708t1h6dc6.jpg)