Renoveerimistoetus ei pruugi jõuda nendeni, kes seda kõige enam vajavad

Jana Toom, Keskerakonna aseesimees, Euroopa Parlamendi liige Foto: Konstantin Sednev / Scanpix

Euroopa Parlamendis menetluses olev hoonete renoveerimisplaan on oma olemuselt vajalik, kuid toetusmeetmed ei jõua paraku nendeni, kes seda kõige enam vajavad.

Maakondade lõikes on kõige kehvemas olukorras Ida-Virumaa kortermajad, pärast taasiseseisvumist on seal renoveeritud üksikud hooned ja ehitatud üksikud uued kortermajad. Tean, et paljud amortiseerunud hooned on pooltühjad ja suurema osa allesjäänud elanikkonnast moodustavad eakad. Esiteks on Ida-Virumaa elanikel äärmiselt keeruline leida renoveerimiseks omaosalust, sest tööpuudus on seal kõige kõrgem ja inimeste sissetulek üks väiksemaid. Teiseks vajavad nad asjaajamisel, nagu näiteks taotluste esitamine ja pangalaenu võtmine, riigi tuge. Nendele küsimustele ei ole paraku tähelepanu pööratud.

Olen nõus, et peame kortermajade ja ärihoonete renoveerimise tempot oluliselt tõstma, kuid selleks, et projekt õnnestuks, peame huvilistele tagama senisest tõhusama riikliku toe. Seda, et huvi hoonete nüüdisajastamise vastu on suur, näitab kas või see, et iga-aastased toetusvoorud on täitunud päevaga. Mis saab aga maapiirkondade majadest, mis on nigelas seisus ja kus korterid on väga odavad? Pangad sellisele korteriühistule laenu ei anna ja selliste olukordade lahendamiseks tuleb välja töötada erilahendused.

Olukorras, kus Eesti majandus on langenud ligi kaks aastat järjest ja tööpuudus suureneb, puudub aga inimestel kindlustunne pikaajalise laenu võtmiseks ning korteriühistutes on seega kokkuleppele jõudmine äärmiselt keeruline.