Euroopa Liidu pool miljardit eurot on muutnud Ida-Virumaad paremaks elamispaigaks

Riigi Tugiteenuste Keskus
Copy
Narva eesti riigigümnaasium pakub nüüdisaegset õppekeskkonda ja ilmestab samas piirilinna.
Narva eesti riigigümnaasium pakub nüüdisaegset õppekeskkonda ja ilmestab samas piirilinna. Foto: Matti Kämärä (Põhjarannik)

Seda on praegu isegi raske ette kujutada, aga kõigest 20 aastat tagasi ei olnud Ida-Virumaal paljusid praegusi uusi koolimaju, uuendatud linnaväljakuid ja promenaade, liiklussõlmi, rattateid, nüüdisaegseid haiglahooneid ja muud, mis on muutnud Ida-Virumaad paremaks elamispaigaks.

Suurem osa neist siinset elukeskkonda põhjalikult paremaks muutnud ja igapäevase elu iseenesestmõistetavaks osaks saanud objektidest on valminud Ida-Virumaal ligikaudu poole miljardi euro suuruse toetuse abil, mille kasutamisel on tublilt hakkajad olnud ka kohalikud inimesed. Aga on ilmselge, et kui Ida-Virumaa elu edendamiseks olnuks võimalik kasutada ainult oma maksumaksjate raha, ootaksid paljud praeguseks juba tehtud ja aktiivses kasutuses olevad hooned, teed ja muud asjad alles pikas järjekorras tegemist.

Lisaks uutele ehitistele on Euroopa Liit Ida-Virumaal panustanud ka näiteks tööturutoetuste rakendamisesse ja ümberõppevõimaluste loomisesse, samuti näiteks kiirema internetiühenduse loomisesse ning laenude ja käenduste kättesaadavusse, mis annavad tuge meie kohalikele ettevõtjatele, korteriühistutele ja peredele. LEADERi programmi kaudu on tuge saanud maaelu.

Aga Ida-Virumaa elu parandamine ei ole poole miljardi eest tehtu järel veel lõpusirgel. Juba sel aastal hakkavad küpsema 354 miljoni euro suuruse õiglase ülemineku fondi esimesed viljad. See on seemneraha, millele lisanduvad ettevõtjate, riigi ning omavalitsuste toetused, mille abil luuakse maakonda uusi ettevõtteid ja töökohti, parandatakse õppimisvõimalusi ja elukeskkonda.

Uued koolimajad

Riik on Ida-Virumaale suunanud kõige rohkem Euroopa regionaalarengu fondi raha koolimajade uuendamiseks ja renoveerimiseks. See on olnud teadlik tegevus ning lähtub siinsete vanade koolimajade kehvast seisust ja rahvastiku arvu muutusest.

Viimase aasta jooksul on valminud Narvas kaks uut gümnaasiumihoonet. Uue maja said põhikoolid Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Sillamäel. Ettevalmistamisel on veel mitmete uute koolimajade rajamine. Mõned aastad varem kerkisid Kohtla-Järve ja Jõhvi riigigümnaasiumi uued majad.

Uute koolimajade puhul on esmatähtis, et need vastaksid õpilaste ja õpetajate nüüdisaegsetele vajadustele. Kuid lisaks on nad ka arhitektuuriteosed, mis rikastavad Ida-Viru linnade välisilmet.

Ida-Virumaa haridusasutuste uuendamine algas aga juba palju aastaid varem. Meenutagem, et renoveeriti Virumaa kolledži õpilaskodu Kohtla-Järvel ja uuendati kolledži õppebaasi. Narva vanalinna kerkis täiesti uus kolledžihoone. Korda on tehtud ka Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse õppekohad Jõhvis, Sillamäel ja Narvas.

Uute koolihoonete rajamisel lähtutakse sellest, et on avatud ühine õpperuum, hoones on vähe monofunktsionaalseid ruume, ruumid on pidevalt ristkasutuses ning pole pimedaid kitsaid koridore ja nurgataguseid.

Jõhvi põhikooli direktor Liina Mihkelson tunnistab, et uuel majal on hea aura. "Õpilased tahavad siin olla ja kui tundide lõppedes tuleb näiteks huviringide algust oodata, siis ei kiirustata majast ära, vaid jäädakse siia. Meil on selline avatud raamatukogu ja lapsed on siin hakanud rohkem lugema," ütleb ta.

Värskenduskuur Ida-Viru linnades

Ida-Virumaa linnu on Euroopa Liidu toel ehitatud mõnusamaks elamispaigaks, kus on ka varasemast rohkem vaba aja kasutamise võimalusi.

Narvat ja Narva-Jõesuud ühendaval kergliiklusteel on pidevalt palju kasutajaid.
Narvat ja Narva-Jõesuud ühendaval kergliiklusteel on pidevalt palju kasutajaid. Foto: Ilja Smirnov  (Põhjarannik)

Valminud on kümneid kilomeetreid rattateid, mis on muutnud jalutamise turvalisemaks ja innustavad tervisesporti tegema. Linnades on valminud uued promenaadid ja väljakud.

Eesti kõige moodsam ujula valmis mõned aastad tagasi Kohtla-Järve Wiru spordikeskuses.
Eesti kõige moodsam ujula valmis mõned aastad tagasi Kohtla-Järve Wiru spordikeskuses. Foto: Matti Kämärä (Põhjarannik)

Kohtla-Järvel avati 2021. aastal ujulaga spordikeskus, Jõhvis 2022. aastal Ida-Virumaa esimene nüüdisaegne ja täiemõõduline kergejõustikustaadion, mis on saavutanud ka rahvusvahelise tuntuse ja toonud sinna kergejõustiklasi kümnetest riikidest. Muuseas, 2023. aasta maailma parim kettaheitetulemus − 71.86 − sündis just nimelt Jõhvis ja selle heitis sloveenlasest maailmameister Kristjan Čeh.

Narva linnuses on valminud avastuskeskus, mis andis uue põhjuse Ida-Virumaa külastamiseks. Põhjaliku värskenduskuuri tegi läbi Narva raekoda. Selle taga avatakse tänavu maikuus Stockholmi väljak.

Narva raekojaplats, mille servas asuvad uus kolledžihoone ja renoveeritud raekoda, on saanud Narvas nii kohalikele elanikele kui linna külalistele menukaks kogunemispaigaks.
Narva raekojaplats, mille servas asuvad uus kolledžihoone ja renoveeritud raekoda, on saanud Narvas nii kohalikele elanikele kui linna külalistele menukaks kogunemispaigaks. Foto: Ilja Smirnov  (Põhjarannik)

Narva kolledž, raekoda, raekojaplats ja Stockholmi väljak moodustavad Narva vanalinnas köitva arhitektuuriansambli, mis on saanud nii narvalastele kui linna külalistele üheks menukamaks pildistamispaigaks.

Rahasummade poolest kõige suurem ettevõtmine ei paista linnade avalikus ruumis välja, kuna suurem osa tehtud töödest on peidus maa sees. Kohalike veevarustussüsteemide uuendamisest on aga kasu saanud kõik linnaelanikud, sest joogivesi on kvaliteetne ja varustuskindluse pärast ei pea muretsema ning lekked on nullilähedased.

Uued ettevõtted ja töökohad

Üks olulisemaid suundi Ida-Virumaa elu edendamisel on olnud uusi töökohti loovate olemasolevate ja uute ettevõtete toetamine. Kui inimestel pole kohapeal häid nüüdisaegseid töökohti, siis kolivad nad paratamatult piirkonnast ära ka siis, kui nende kodukant on muutunud nägusamaks, koolid paremaks ja sportimisvõimalused mitmekesisemaks. Uute töökohtade loomine on eriti oluline ajal, mil kohalik majandus on minemas üle süsinikurikkalt tootmiselt keskkonnasõbralikumale.

Ida-Viru investeeringute agentuuri juhi Teet Kuusmiku eestvedamisel on piirkonna tööstusaladel mitmetele järjestikustele kriisidele vaatamata tekkinud ligikaudu tuhat uut töökohta ning ta usub, et eelkõige tänu õiglase ülemineku fondi toetustele sünnib neid lähema kolme aasta jooksul veel vähemalt tuhat.

Õiglase ülemineku fondi toetused annavad uue ajastu tööstuste rajamiseks soodsa pärituule. Nii käib Narvas juba ligemale aasta aega magnetitehase rajamine, kus asuvad tööle sajad inimesed. Jõhvi äriparki hakatakse ehitama proteiinitehast. Kohtla-Järve tööstusparki on kerkinud tuulegeneraatorite tehas. Mitmed olemasolevad metalliettevõtted, nagu Fortaco ja Birger, kavatsevad laiendada tootmist.

Jõhvi äripargis peaks tänavuse aasta lõpus algama aga filmilinnaku ehitamine, mis mitmekesistab Ida-Virumaa ettevõtlust ja peaks tooma maakonda võttegruppe üle maailma, aga samas pakkuma nüüdisaegseid töövõimalusi kohalikele noortele.

Ahtme meditsiinilinnak

Kohtla-Järvel on Ahtme linnaosasse viimase kümne aasta jooksul kerkinud nüüdisaegne meditsiinilinnak. Euroopa Liit on Ida-Viru keskhaigla uuendamist toetanud enam kui 35 miljoni euroga.

2013. aastal valminud 12 000 ruutmeetri suurune ravikorpus oli Ida-Virumaal esimene uus haiglahoone, mis ehitatud taasiseseisvumise järel. Seal seadsid end sisse kirurgiakliinik, intensiivraviosakond, sünnitusosakond, erakorralise meditsiini osakond ja teised üksused.

Ida-Viru keskhaigla uue ravikorpuse ette Kohtla-Järve Ahtme linnaosas on paigaldatud suur süda.
Ida-Viru keskhaigla uue ravikorpuse ette Kohtla-Järve Ahtme linnaosas on paigaldatud suur süda. Foto: Peeter Lilleväli (Põhjarannik)

2021. aastal valmis selle kõrval veel üks aktiivravikorpus, kus paiknevad sisekliiniku statsionaarravipalatid, apteegiteenistus, patoloogiateenistus, köök ja mitmesugused abiruumid. 8700 ruutmeetri suuruses hoones on enamiku sisehaiguste erialade palatid kokku 75 voodikohaga.

Mõlemad korpused, nagu ka teised meditsiinilinnakus asuvad hooned, on ühendatud galeriidega.

Nende korpuste naabruses on valmis ka uus tervisekeskuse hoone, kus on perearstiruumid ja kabinetid eriarstide vastuvõtuks. Põhjalikult ehitati ümber endine sisekliiniku hoone, kus paiknevad nüüd päevakirurgia, silmaosakond, naistenõuandla, funktsionaaldiagnostika, taastusravi, endoskoopia, radioloogia, hemodialüüs, lasteosakond ja koolitusruumid. Samuti hakkavad seal toimuma infektsioonhaiguste ambulatoorne vastuvõtt ning eriarstide vastuvõtud.

Järve linnaosas ehitati uue sisu ja välimusega tervisemajaks ümber nõukogude ajal rajatud viiekorruseline polikliinikuhoone.

Peagi algavad ehitustööd ka Narva haiglas. Selle nüüdisajastamisesse panustab Euroopa Liit kümneid miljoneid eurosid.

Ida-Virumaast on saanud turismimagnet

Ida-Virumaast on saanud lühikese ajaga üks Eesti suuremaid turismimagneteid. Siseturistide külastuste arvult on Ida-Virumaa tõusnud kolmandaks, jäädes alla vaid Harjumaale ja Pärnumaale. Ida-Virumaa turismielu eestvedajate ambitsioon on jõuda aastas miljoni külastuseni ja tõusta Harjumaa järel teiseks turismipiirkonnaks Eestis.

Teel selle eesmärgi poole on kaalukas osa kohalikel turismiettevõtjatel ja -korraldajatel, aga ka Euroopa Liidu toetustel, mille abil on rajatud turismiobjekte, mis lisavad põhjust Ida-Virumaad külastada. Toetust on saanud ka Ida-Virumaa turundustegevus.

Üks viimaseid valminud objekte on Aidu veespordikeskuse hooned. Aga uusi turismiatraktsioone on kerkinud maakonna eri nurkadesse: Narva, Sillamäele, Valastele, Kauksisse, Kiviõlisse.

Õiglase ülemineku fondi toel on algamas ka mitme uue hotelli ehitamine. See on turistide külastuste hulga suurendamiseks ja nende kohapeal hoidmiseks hädavajalik.

Ida-Virumaa saamine turismimagnetiks aitab tuua piirkonda ka rohkem muud ettevõtlust ja inimesi ning muuta kohalikku elu huvitavamaks.

Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud suuremad projektid Ida-Virumaal

RAHASTUSPERIOOD 2004-2006

Väljamaksed Euroopa Liidu struktuurifondidest kogu Eestis: 373 miljonit eurot

Ellu viidud projektide arv kogu Eestis: 9985

Väljamaksed Ida-Virumaal: 26 miljonit eurot

Ida-Virumaal ellu viidud projektide arv: 716

Ida-Virumaal ellu viidud suuremad projektid aastatel 2004-2006 (Euroopa Liidu toetuse summa)

  • Narva Kutseõppekeskuse Kreenholmi 45 asuva õppehoone rekonstrueerimine ja juurdeehitused ning ehitustöödega seonduvad teenused; õppehoone sisustamine 2 700 682 eurot
  • TTÜ Virumaa Kolledži õpilaskodu renoveerimine ja sisustamine 1 123 276 eurot 

    TTÜ Virumaa Kolledži õpilaskodu.

    Peeter Lilleväli (Põhjarannik)

  • TTÜ Virumaa Kolledži õppebaasi moderniseerimine 1 296 154 eurot
  • Narva Kutseõppekeskuse Kreenholmi 45 asuva õppehoone rekonstrueerimine, II etapp 1 533 880 eurot
  • Narva ettevõtete (sh Kreenholmi Valduse AS) koondamisteate saanud töötajate ja töötute tööturule integreerimine erinevate tööhõivemeetmete toel, I etapp 712 519 eurot

RAHASTUSPERIOOD 2007-2013

Väljamaksed Euroopa Liidu struktuurifondidest kogu Eestis:
3,4 miljardit eurot

Ellu viidud projektide arv kogu Eestis: 15 096

Väljamaksed Ida-Virumaal: 276 miljonit eurot

Ida-Virumaal ellu viidud projektide arv: 898

Ida-Virumaal ellu viidud suuremad projektid aastatel 2007-2013 (Euroopa Liidu toetuse summa)

  • Kohtla-Järve piirkonna veevarustussüsteemide rekonstrueerimine
    29 866 624 eurot
  • Narva veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekt 29 355 528 eurot
  • Kohtla-Järve põlevkivitööstuse ohtlike jäätmete keskkonnanõuetele mittevastava prügila sulgemine 26 729 199 eurot 

    Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid.

    Matti Kämärä (Põhjarannik)

  • Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine 13 119 426 eurot
  • SA Ida-Viru Keskhaigla juurdeehitus 11 386 077 eurot
  • E264 Jõhvi-Tartu-Valga maantee Jõhvi liiklussõlme rekonstrueerimine
    9 632 102 eurot
  • Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse praktikamaja ehitamine ja sisustamine 7 230 619 eurot
  • Narva-Jõesuu linna reoveekogumisala veemajandusprojekt 7 010 122 eurot
  • Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppehoone 6 545 506 eurot
  • Kiviõli põlevkivitööstuse ohtlike jäätmete keskkonnanõuetele mittevastava prügila sulgemine 5 581 793 eurot

RAHASTUSPERIOOD 2014-2020
(andmed seisuga 01.03.2024)

Väljamaksed Euroopa Liidu struktuurifondidest kogu Eestis:
3,7 miljardit eurot

Ellu viidud projektide arv kogu Eestis: 14 542

Väljamaksed Ida-Virumaal: 177,5 miljonit eurot

Ida-Virumaal ellu viidud projektide arv: 621

Ida-Virumaal ellu viidud ja viidavad suuremad projektid aastatel 2014-2024 (Euroopa Liidu toetuse summa)

  • Ida-Viru Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine
    23 298 378 eurot
  • Narva riigigümnaasiumi ehitamine 15 250 858 eurot
  • Narva eesti riigigümnaasiumi õppehoone ehitamine
    9 922 663 eurot
  • TEN-T transiitteede rekonstrueerimistööd Narvas (Paul Kerese väljaku ja tänava piirkond) 8 976 399 eurot
  • Kohtla-Järve Kesklinna Põhikooli hoone osaline lammutamine ja uue õppehoone ehitamine 7 341 750 eurot
  • Kohtla-Järve linna Järve linnaossa Järve Spordi- jaTervisekeskuse rajamine ja sisustamine, kunstkattega jalgpalliväljaku rajamine, jäähalli ja spordibaasi rekonstrueerimine 6 214 719 eurot 

    Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehitus.

    Matti Kämärä (Põhjarannik)

  • Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehitus ja Sillamäe linna lõigu ümberehitus, I etapp 5 996 224 eurot
  • Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ehitamine 5 613 300 eurot
  • Jõhvi Põhikooli ümberehitamine
    4 756 483 eurot
  • Narva raekoja hoone ja platsi rekonstrueerimine 4 486 094 eurot
  • Sillamäe linna põhikoolivõrgu korrastamine Sillamäe Vanalinna Kooli uue hoone ehitamise kaudu
    3 432 389 eurot
  • Narva linnapiirkonna jalg- ja jalgrattateede võrgustiku rajamine, I etapp 3 926 974 eurot
  • Aidu veespordi- ja vabaajakeskuse arendamine 3 674 712 eurot
  • Narva piirikindluse avastuskeskuse avamine 2 968 374 eurot
  • Jõhvi Vene Põhikooli rekonstrueerimine 2 915 962 eurot 

    Sillamäe rannapromenaad.

    Matti Kämärä (Põhjarannik)

  • Sillamäe rannapromenaadi rajamine
    2 838 414 eurot
  • Kohtla-Järve Tööstusparki 80 ha taristu rajamine 2 584 338 eurot
  • Statsionaarse läbivalgustusseadme soetamine Narva raudtee piiripunkti
    2 550 000 eurot
  • Narva linnapiirkonna jalg- ja jalgrattateede võrgustiku rajamine, II etapp 2 527 384 eurot
  • Narva Eesti Gümnaasiumi ümberkorraldamisel tekkiva põhikooli õppehoone ehitamine ja sisustamine 2 272 234 eurot
     


     
Tagasi üles