:format(webp)/nginx/o/2023/09/01/15561861t1h48cd.jpg)
/nginx/o/2024/05/06/16051925t1h45ae.jpg)
Seda on praegu isegi raske ette kujutada, aga kõigest 20 aastat tagasi ei olnud Ida-Virumaal paljusid praegusi uusi koolimaju, uuendatud linnaväljakuid ja promenaade, liiklussõlmi, rattateid, nüüdisaegseid haiglahooneid ja muud, mis on muutnud Ida-Virumaad paremaks elamispaigaks.
Suurem osa neist siinset elukeskkonda põhjalikult paremaks muutnud ja igapäevase elu iseenesestmõistetavaks osaks saanud objektidest on valminud Ida-Virumaal ligikaudu poole miljardi euro suuruse toetuse abil, mille kasutamisel on tublilt hakkajad olnud ka kohalikud inimesed. Aga on ilmselge, et kui Ida-Virumaa elu edendamiseks olnuks võimalik kasutada ainult oma maksumaksjate raha, ootaksid paljud praeguseks juba tehtud ja aktiivses kasutuses olevad hooned, teed ja muud asjad alles pikas järjekorras tegemist.
Lisaks uutele ehitistele on Euroopa Liit Ida-Virumaal panustanud ka näiteks tööturutoetuste rakendamisesse ja ümberõppevõimaluste loomisesse, samuti näiteks kiirema internetiühenduse loomisesse ning laenude ja käenduste kättesaadavusse, mis annavad tuge meie kohalikele ettevõtjatele, korteriühistutele ja peredele. LEADERi programmi kaudu on tuge saanud maaelu.
Aga Ida-Virumaa elu parandamine ei ole poole miljardi eest tehtu järel veel lõpusirgel. Juba sel aastal hakkavad küpsema 354 miljoni euro suuruse õiglase ülemineku fondi esimesed viljad. See on seemneraha, millele lisanduvad ettevõtjate, riigi ning omavalitsuste toetused, mille abil luuakse maakonda uusi ettevõtteid ja töökohti, parandatakse õppimisvõimalusi ja elukeskkonda.
Riik on Ida-Virumaale suunanud kõige rohkem Euroopa regionaalarengu fondi raha koolimajade uuendamiseks ja renoveerimiseks. See on olnud teadlik tegevus ning lähtub siinsete vanade koolimajade kehvast seisust ja rahvastiku arvu muutusest.
Viimase aasta jooksul on valminud Narvas kaks uut gümnaasiumihoonet. Uue maja said põhikoolid Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Sillamäel. Ettevalmistamisel on veel mitmete uute koolimajade rajamine. Mõned aastad varem kerkisid Kohtla-Järve ja Jõhvi riigigümnaasiumi uued majad.
Uute koolimajade puhul on esmatähtis, et need vastaksid õpilaste ja õpetajate nüüdisaegsetele vajadustele. Kuid lisaks on nad ka arhitektuuriteosed, mis rikastavad Ida-Viru linnade välisilmet.
Ida-Virumaa haridusasutuste uuendamine algas aga juba palju aastaid varem. Meenutagem, et renoveeriti Virumaa kolledži õpilaskodu Kohtla-Järvel ja uuendati kolledži õppebaasi. Narva vanalinna kerkis täiesti uus kolledžihoone. Korda on tehtud ka Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse õppekohad Jõhvis, Sillamäel ja Narvas.
Uute koolihoonete rajamisel lähtutakse sellest, et on avatud ühine õpperuum, hoones on vähe monofunktsionaalseid ruume, ruumid on pidevalt ristkasutuses ning pole pimedaid kitsaid koridore ja nurgataguseid.
Jõhvi põhikooli direktor Liina Mihkelson tunnistab, et uuel majal on hea aura. "Õpilased tahavad siin olla ja kui tundide lõppedes tuleb näiteks huviringide algust oodata, siis ei kiirustata majast ära, vaid jäädakse siia. Meil on selline avatud raamatukogu ja lapsed on siin hakanud rohkem lugema," ütleb ta.
Ida-Virumaa linnu on Euroopa Liidu toel ehitatud mõnusamaks elamispaigaks, kus on ka varasemast rohkem vaba aja kasutamise võimalusi.
/nginx/o/2024/05/06/16051933t1h1bc5.jpg)
Valminud on kümneid kilomeetreid rattateid, mis on muutnud jalutamise turvalisemaks ja innustavad tervisesporti tegema. Linnades on valminud uued promenaadid ja väljakud.
/nginx/o/2024/05/06/16051946t1h73a3.jpg)
Kohtla-Järvel avati 2021. aastal ujulaga spordikeskus, Jõhvis 2022. aastal Ida-Virumaa esimene nüüdisaegne ja täiemõõduline kergejõustikustaadion, mis on saavutanud ka rahvusvahelise tuntuse ja toonud sinna kergejõustiklasi kümnetest riikidest. Muuseas, 2023. aasta maailma parim kettaheitetulemus − 71.86 − sündis just nimelt Jõhvis ja selle heitis sloveenlasest maailmameister Kristjan Čeh.
Narva linnuses on valminud avastuskeskus, mis andis uue põhjuse Ida-Virumaa külastamiseks. Põhjaliku värskenduskuuri tegi läbi Narva raekoda. Selle taga avatakse tänavu maikuus Stockholmi väljak.
/nginx/o/2024/05/06/16051949t1h4ce5.jpg)
Narva kolledž, raekoda, raekojaplats ja Stockholmi väljak moodustavad Narva vanalinnas köitva arhitektuuriansambli, mis on saanud nii narvalastele kui linna külalistele üheks menukamaks pildistamispaigaks.
Rahasummade poolest kõige suurem ettevõtmine ei paista linnade avalikus ruumis välja, kuna suurem osa tehtud töödest on peidus maa sees. Kohalike veevarustussüsteemide uuendamisest on aga kasu saanud kõik linnaelanikud, sest joogivesi on kvaliteetne ja varustuskindluse pärast ei pea muretsema ning lekked on nullilähedased.
Üks olulisemaid suundi Ida-Virumaa elu edendamisel on olnud uusi töökohti loovate olemasolevate ja uute ettevõtete toetamine. Kui inimestel pole kohapeal häid nüüdisaegseid töökohti, siis kolivad nad paratamatult piirkonnast ära ka siis, kui nende kodukant on muutunud nägusamaks, koolid paremaks ja sportimisvõimalused mitmekesisemaks. Uute töökohtade loomine on eriti oluline ajal, mil kohalik majandus on minemas üle süsinikurikkalt tootmiselt keskkonnasõbralikumale.
Ida-Viru investeeringute agentuuri juhi Teet Kuusmiku eestvedamisel on piirkonna tööstusaladel mitmetele järjestikustele kriisidele vaatamata tekkinud ligikaudu tuhat uut töökohta ning ta usub, et eelkõige tänu õiglase ülemineku fondi toetustele sünnib neid lähema kolme aasta jooksul veel vähemalt tuhat.
Õiglase ülemineku fondi toetused annavad uue ajastu tööstuste rajamiseks soodsa pärituule. Nii käib Narvas juba ligemale aasta aega magnetitehase rajamine, kus asuvad tööle sajad inimesed. Jõhvi äriparki hakatakse ehitama proteiinitehast. Kohtla-Järve tööstusparki on kerkinud tuulegeneraatorite tehas. Mitmed olemasolevad metalliettevõtted, nagu Fortaco ja Birger, kavatsevad laiendada tootmist.
Jõhvi äripargis peaks tänavuse aasta lõpus algama aga filmilinnaku ehitamine, mis mitmekesistab Ida-Virumaa ettevõtlust ja peaks tooma maakonda võttegruppe üle maailma, aga samas pakkuma nüüdisaegseid töövõimalusi kohalikele noortele.
Kohtla-Järvel on Ahtme linnaosasse viimase kümne aasta jooksul kerkinud nüüdisaegne meditsiinilinnak. Euroopa Liit on Ida-Viru keskhaigla uuendamist toetanud enam kui 35 miljoni euroga.
2013. aastal valminud 12 000 ruutmeetri suurune ravikorpus oli Ida-Virumaal esimene uus haiglahoone, mis ehitatud taasiseseisvumise järel. Seal seadsid end sisse kirurgiakliinik, intensiivraviosakond, sünnitusosakond, erakorralise meditsiini osakond ja teised üksused.
/nginx/o/2024/05/06/16051952t1h89ba.jpg)
2021. aastal valmis selle kõrval veel üks aktiivravikorpus, kus paiknevad sisekliiniku statsionaarravipalatid, apteegiteenistus, patoloogiateenistus, köök ja mitmesugused abiruumid. 8700 ruutmeetri suuruses hoones on enamiku sisehaiguste erialade palatid kokku 75 voodikohaga.
Mõlemad korpused, nagu ka teised meditsiinilinnakus asuvad hooned, on ühendatud galeriidega.
Nende korpuste naabruses on valmis ka uus tervisekeskuse hoone, kus on perearstiruumid ja kabinetid eriarstide vastuvõtuks. Põhjalikult ehitati ümber endine sisekliiniku hoone, kus paiknevad nüüd päevakirurgia, silmaosakond, naistenõuandla, funktsionaaldiagnostika, taastusravi, endoskoopia, radioloogia, hemodialüüs, lasteosakond ja koolitusruumid. Samuti hakkavad seal toimuma infektsioonhaiguste ambulatoorne vastuvõtt ning eriarstide vastuvõtud.
Järve linnaosas ehitati uue sisu ja välimusega tervisemajaks ümber nõukogude ajal rajatud viiekorruseline polikliinikuhoone.
Peagi algavad ehitustööd ka Narva haiglas. Selle nüüdisajastamisesse panustab Euroopa Liit kümneid miljoneid eurosid.
Ida-Virumaast on saanud lühikese ajaga üks Eesti suuremaid turismimagneteid. Siseturistide külastuste arvult on Ida-Virumaa tõusnud kolmandaks, jäädes alla vaid Harjumaale ja Pärnumaale. Ida-Virumaa turismielu eestvedajate ambitsioon on jõuda aastas miljoni külastuseni ja tõusta Harjumaa järel teiseks turismipiirkonnaks Eestis.
Teel selle eesmärgi poole on kaalukas osa kohalikel turismiettevõtjatel ja -korraldajatel, aga ka Euroopa Liidu toetustel, mille abil on rajatud turismiobjekte, mis lisavad põhjust Ida-Virumaad külastada. Toetust on saanud ka Ida-Virumaa turundustegevus.
Üks viimaseid valminud objekte on Aidu veespordikeskuse hooned. Aga uusi turismiatraktsioone on kerkinud maakonna eri nurkadesse: Narva, Sillamäele, Valastele, Kauksisse, Kiviõlisse.
Õiglase ülemineku fondi toel on algamas ka mitme uue hotelli ehitamine. See on turistide külastuste hulga suurendamiseks ja nende kohapeal hoidmiseks hädavajalik.
Ida-Virumaa saamine turismimagnetiks aitab tuua piirkonda ka rohkem muud ettevõtlust ja inimesi ning muuta kohalikku elu huvitavamaks.
Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud suuremad projektid Ida-Virumaal
Väljamaksed Euroopa Liidu struktuurifondidest kogu Eestis: 373 miljonit eurot
Ellu viidud projektide arv kogu Eestis: 9985
Väljamaksed Ida-Virumaal: 26 miljonit eurot
Ida-Virumaal ellu viidud projektide arv: 716
TTÜ Virumaa Kolledži õpilaskodu.
Peeter Lilleväli (Põhjarannik)
Väljamaksed Euroopa Liidu struktuurifondidest kogu Eestis:
3,4 miljardit eurot
Ellu viidud projektide arv kogu Eestis: 15 096
Väljamaksed Ida-Virumaal: 276 miljonit eurot
Ida-Virumaal ellu viidud projektide arv: 898
Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid.
Matti Kämärä (Põhjarannik)
Väljamaksed Euroopa Liidu struktuurifondidest kogu Eestis:
3,7 miljardit eurot
Ellu viidud projektide arv kogu Eestis: 14 542
Väljamaksed Ida-Virumaal: 177,5 miljonit eurot
Ida-Virumaal ellu viidud projektide arv: 621
Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehitus.
Matti Kämärä (Põhjarannik)
Sillamäe rannapromenaad.
Matti Kämärä (Põhjarannik)
