Ministeerium: 26 miljonit ripub õhus. Veel

Indrek Riisaar, haridus- ja teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht Foto: Haridus- ja teadusministeerium

Artiklis "Me ei ole keeldunud 26 miljonist eurost" küsib Kohtla-Järve linnavolikogu liige Vladimir Tšužas, miks soovib ministeerium uut koolihoonet ehitada just Pärna tänava kinnistule ja kas kahest koolihoonest piisab Kohtla-Järve õppijate äramahutamiseks. Juhin tähelepanu, et otsus, et Kohtla-Järve vajab kahte uut õppehoonet ning riigipoolseid investeeringuid, on sündinud ministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse koostöös. Ja otsuse uue koolimaja asukoha kohta on teinud Kohtla-Järve linn ise.

Ida-Virumaa koolivõrgu korrastamise investeeringute kavandamise aluseks on ministeeriumi analüüs ja Kohtla-Järve linna haridusstrateegia 2023-2035. Nende kohaselt piisab juba lähitulevikus Järve linnaosas kahest üldhariduskoolist: Kesklinna põhikooli uuest õppehoonest, mis valmis hiljaaegu Euroopa Liidu ja Eesti riigi toel, ning Järve kooli uuest õppehoonest, mida oleks nüüd võimalik asuda ehitama Euroopa Liidu ja Eesti riigi täielikul rahastusel. On oluline, et need kaks kooli tugevdaksid kahaneva rahvastikuga piirkonnas linnakeskust, on õpilastele ligipääsetavad ja võimaldavad pakkuda nüüdisaegset õpikäsitust ehk tänapäevaseid õppemetoodikaid ja tingimusi.

Tänavu mais Kohtla-Järve volikogus linnavolinike heakskiiduta jäänud otsustus tähendab seda, et linn ei pea kinni senistest kokkulepetest ja enda vastu võetud haridusstrateegiast.

2022. aastal Järve kooli pidamise riigile üleandmise lepingu üks kokkulepetest oli, et riik ehitab koolile uue õppehoone. Samas lepiti kokku, et riik ja linn teevad koostööd Järve koolile parima asukoha leidmisel. Linn võttis endale kohustuse võõrandada Järve kooli uue õppehoone ehitamiseks vajalik kinnistu tasuta Eesti riigile. 2023. aasta novembris võttis Kohtla-Järve volikogu vastu linna haridusstrateegia, mille kohaselt on Järve kooli asukoht Pärna 49.

Tänavu mais Kohtla-Järve volikogus linnavolinike heakskiiduta jäänud otsustus tähendab seda, et linn ei pea kinni senistest kokkulepetest ja enda vastu võetud haridusstrateegiast. Seetõttu on muutunud küsitavaks uue koolihoone ehitamise võimalused Euroopa Liidu rahastuse perioodi jooksul, sest toetuse kasutamiseks peab riik kinni pidama tähtaegadest.

Kohtla-Järve linnaga peetavate läbirääkimiste venimise tõttu ei ole teised Ida-Virumaa omavalitsused juba poole aasta vältel saanud hakata ellu viima oma koolivõrgu korrastamise projekte. Kohtla-Järve venitamine aga ei tohi ohtu seada teiste omavalitsuste koolivõrgu korrastamist! Seetõttu oleme asunud kaardistama erinevaid alternatiive juhuks, kui Kohtla-Järve linn ei soovi kavandatud projekte mõistliku aja- ja tegevuskavaga ellu viia.

Ministeeriumile valmistab muret ka kohalik arvamus, et koolivõrgu korrastamiseks piisab kahe asutuse formaalsest ühendamisest ja tegelik elu võib jätkuda harjunud kombel. See ei ole nii. Erandina kogu koolivõrgu korrastamise raha suunamine üksnes Ida-Virumaa koolivõrku on põhjendatud siis, kui kõik projektide elluviijad ehk omavalitsused viivad läbi kompleksseid tegevusi, et tagada oma piirkonna õppijatele õppekohad vastavalt rahvastiku muutustele. See tähendab koolivõrgu korrastamise otsuste tegemist volikogudes, õppehoonete ehitamist ja rekonstrueerimist ning kasutuseta jäävate endiste õppehoonete või nende osade lammutamist.

Ministeerium on linnale korduvalt rõhutanud, et kuna ehitustegevus saab alata kõige varem 2026. aastal pärast õppeaasta lõppu, tuleb leida lahendus õppetegevuse asenduspinnaks ehituse ajal ning kokku leppida koolide ümberkorraldamises pärast Järve kooli uue õppehoone valmimist. Ühiselt saame võtta eesmärgiks, et kõigil linnaosa õpilastel oleks nüüdisaegne õppekeskkond pärast Järve kooli uue õppehoone valmimist.

Uute koolihoonete ehitamisel arvestatakse alati ka erivajadustega lastega. Selleks mahutame kõik õpilased Kesklinna ja Järve kooli õppehoonetesse või tagame tänapäevased ajutised lahendused. Takistuseks ei tohiks saada asjaolu, et üks uus koolihoone on munitsipaalkooli ja teine riigikooli kasutuses.

Investeeringute eesmärk on tagada head õppimistingimused kõigile Ida-Virumaa lastele nii mõne kui mitmekümne aasta pärast, sest just Ida-Virumaal on koolivõrk jäänud ajale rohkem jalgu. Investeering uutesse õppehoonetesse on investeering kohalikesse lastesse ja noortesse, et neil oleks soov ja võimalus kodukandis õppida. Seda saame teha kõige paremini koostöiselt ja ühiselt.

Käesoleva toetusmeetme põhiline eesmärk meie jaoks on koolivõrgu korrastamise kaudu parandada Ida-Virumaa õpilaste õppetingimusi ja õpetajate töötingimusi. Viimaste kuude jooksul on haridus- ja teadusministeerium püüdnud minimeerida Euroopa Liidu tõukefondide rahastuse kasutamise riske, mis on tekkinud läbirääkimiste venimisest ja otsustamise edasilükkamisest.

Oleme riske korduvalt välja toonud ja proovinud arutelu viia võimalikult väheste riskidega valiku juurde. Kahjuks ei ole see õnnestunud. Me näeme linna pakutud uues asukohas ajakava elluviimisel oluliselt suuremaid riske kui esialgu kokku lepitud lahenduse puhul. Samas me ei saa praegu kindlalt öelda, et ajakava pole võimalik linna toodud kujul rakendada.

Oleme saatnud linnale vastuskirja, et kui volikogu jääb endiselt selle juurde, et olemasoleva sobiliku sihtotstarbe ja ehitusõigusega Pärna 49 kinnistu kasutamine uue koolihoone ehitamiseks ei ole võimalik, sealhulgas olemasoleva koolihoone kõrvale, siis nõustume alternatiivse ettepanekuga ehitada uus koolihoone Mõisa tee 1 kinnistule.