Tegelikult on lubadus riigieelarve selgemaks ja vähemalt suuremas osas kulupõhiseks tagasi pöörata kirjas Kristen Michali valitsuse suvel allkirjastatud koalitsioonilepingus: "Riigieelarve peab olema arusaadav ja läbipaistev. Alustame 2025. aasta riigieelarve seletuskirjas paralleelselt tegevuspõhise eelarvega ka kuluarvestuse põhise eelarve avaldamisega. Seejärel otsustame tegevuspõhise eelarvega jätkamise vajaduse ja muutused eelarve koostamisel."
Kõige rängema hinnangu andis riigieelarve tegevuspõhisele ülesehitusele õiguskantsler Ülle Madise, kes leiab, et 2025. aasta riigieelarve ei vastaks vastuvõtmise korral põhiseadusele.
Õiguskantsler esialgu riigieelarvet riigikohtusse kontrollima ei läinud, jättes valitsusele võimaluse uuel katsel paremini lähtuda põhiseaduse nõudest kajastada eelarves kõiki tulusid ja kulusid.
Paraku näib, et sellest sammust õiguskantsler ei pääse, sest koos riigieelarve esimese lugemisega selgus, et Reformierakonna rahandusministril ja rahanduskomisjoni esimehel on uus ettekujutus ka sellest, milline on üldse selles protsessis riigikogu ja rahvasaadikute roll.
"... poliitiline suva, mis seal [riigikogus] domineerib, tegelikult ei võimalda riigi rahandust juhtida. Ja sellepärast on ka valitsus see, kes esitab eelarve ainsana, ja sellepärast on ka sellised punktid, mis piiravad eelarve muutmist, seadusse kirjutatud," ütles rahandusminister Jürgen Ligi valitsuse pressikonverentsil − nii ametlikult kui üldse saab. Et see ei olnud ministri isiklik uitmõte, tõendab päev varem ERRi intervjuus rahanduskomisjoni juhi Annely Akkermanni öeldu, et riigikogus ei ole eelarve detailse käsitlemise pädevust ja ongi parem, kui maksumaksja raha kasutamise üle otsustavad ministeeriumide ametnikud.
Kui riigieelarve seadus peaks riigikohtusse hindamisele jõudma, siis on need avaldused kindlasti kasutatavad tõendina.