ANVAR SAMOST ⟩ Kas saame viimase läbipaistmatu riigieelarve seaduse?

Ajakirjanik Anvar Samost. Foto: Eero Vabamägi / Scanpix

Vaatamata kõigile puudustele on 2025. aasta riigieelarve eelnõu saanud riigikogu rahanduskomisjoni heakskiidu ja läbinud meie parlamendis esimese lugemise. Ei oska ennustada aasta kõige tähtsamale seadusele suuri takistusi ka lõpphääletusel, kuid see ei tähenda, et tänavune eelarve tegemine oleks olnud tavaline või ajaloo vaates oluliste arenguteta.

Toetus alates 2016. aastast osaliselt ning 2020. aastast täiel määral kulupõhisest tegevuspõhiseks tehtud riigieelarve mudelile on lagunema hakanud. Tänavu ei piirdunud tegevuspõhist eelarvet eksitavaks ja läbipaistmatuks hinnanud inimeste ring enam mõne ajakirjaniku ja endise rahandusministri Aivar Sõerdiga. Esimest korda on selgelt püsti küsimus, kellele niisuguses vormis eelarvet ja selle seletuskirja üldse vaja peaks olema.

Kriitikutega, kelle hinnangul tuleks tagasi pöörduda riigieelarve kulusid ja tulusid majandusliku sisu järgi klassikalises vormis kirjeldava mudeli juurde, on liitunud suur osa parlamendi opositsioonist: Keskerakonna, Isamaa ja EKRE fraktsiooni liikmed. Sellele on kaasa aidanud segadus eelmisest eelarveaastast ülekantava rahaga, mille ulatus mitmendat aastat kasvab, põhjusi arusaadaval moel teada ei saa, ning mille seest on 2023. aasta lõikes avastatud sadade miljonite eurode mahus vigu. Lisaks on eelneval eelarveaastal kasutamata miljardiliste eelarvejääkide väljaselgitamine iga aastaga võtnud üha kauem aega, nihkunud seadust eirates lausa teise poolaastasse. Nii puudub meil terviklik ülevaade ministeeriumide valitsemisalades eelarveaasta jooksul tegelikult kasutada olevast rahast.

Kõige rängema hinnangu andis riigieelarve tegevuspõhisele ülesehitusele õiguskantsler Ülle Madise, kes leiab, et 2025. aasta riigieelarve ei vastaks vastuvõtmise korral põhiseadusele.

Tegevuspõhise eelarve prügikasti saatmist on pakkunud ka valitseva Reformierakonna endine peaminister Taavi Rõivas ning samuti Reformierakonna legendaarne peaminister Andrus Ansip koos sama legendaarse endise rahandusministri ja peasekretäri Heiki Kranichiga.

Samuti on tegevuspõhise eelarve mittevastavus reaalse elu vajadustele reljeefselt esile tulnud haridusministri poolt Jaak Aaviksoo käest tellitud hariduse rahastamise raportist − õigemini isegi üksnes faktist, et selline raport tuli eraldi tellida. (Mis šokeerivalt ei takistanud samal Eesti 200 esimehest haridus- ja teadusministril uue tegevuspõhise ja seega läbipaistmatu riigieelarve eelnõu koostamisel osaleda ja seda riigikokku saata.)

Tegelikult on lubadus riigieelarve selgemaks ja vähemalt suuremas osas kulupõhiseks tagasi pöörata kirjas Kristen Michali valitsuse suvel allkirjastatud koalitsioonilepingus: "Riigieelarve peab olema arusaadav ja läbipaistev. Alustame 2025. aasta riigieelarve seletuskirjas paralleelselt tegevuspõhise eelarvega ka kuluarvestuse põhise eelarve avaldamisega. Seejärel otsustame tegevuspõhise eelarvega jätkamise vajaduse ja muutused eelarve koostamisel."

Nojah.

Kõige rängema hinnangu andis riigieelarve tegevuspõhisele ülesehitusele õiguskantsler Ülle Madise, kes leiab, et 2025. aasta riigieelarve ei vastaks vastuvõtmise korral põhiseadusele.

Õiguskantsler esialgu riigieelarvet riigikohtusse kontrollima ei läinud, jättes valitsusele võimaluse uuel katsel paremini lähtuda põhiseaduse nõudest kajastada eelarves kõiki tulusid ja kulusid.

Paraku näib, et sellest sammust õiguskantsler ei pääse, sest koos riigieelarve esimese lugemisega selgus, et Reformierakonna rahandusministril ja rahanduskomisjoni esimehel on uus ettekujutus ka sellest, milline on üldse selles protsessis riigikogu ja rahvasaadikute roll.

"... poliitiline suva, mis seal [riigikogus] domineerib, tegelikult ei võimalda riigi rahandust juhtida. Ja sellepärast on ka valitsus see, kes esitab eelarve ainsana, ja sellepärast on ka sellised punktid, mis piiravad eelarve muutmist, seadusse kirjutatud," ütles rahandusminister Jürgen Ligi valitsuse pressikonverentsil − nii ametlikult kui üldse saab. Et see ei olnud ministri isiklik uitmõte, tõendab päev varem ERRi intervjuus rahanduskomisjoni juhi Annely Akkermanni öeldu, et riigikogus ei ole eelarve detailse käsitlemise pädevust ja ongi parem, kui maksumaksja raha kasutamise üle otsustavad ministeeriumide ametnikud.

Kui riigieelarve seadus peaks riigikohtusse hindamisele jõudma, siis on need avaldused kindlasti kasutatavad tõendina.