Kas Jõhvi kohtumaja sulgemine jääb ära?

Justiitsministeerium ja Viru maakohtu juhid on jõuliselt surunud peale mõtet Jõhvi kohtumaja sulgeda, kuid komistasid ootamatult kohtute haldamise nõukoja vastuseisu peale, kui selgus, et kohtumaja sulgemise tagajärgi ja võimalikke alternatiive pole keegi isegi analüüsinud. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kui kevadel rääkis justiitsministeerium, et Jõhvi kohtumaja sulgemise otsus lükati edasi, sest kohtute haldamise nõukoda ei andnud selleks nõusolekut, siis eelmisel nädalal ütles riigikohtu esimees, et Jõhvi kohtumaja sulgemine suudeti ära hoida. Mida see tähendab?

Riigikohtu esimees Villu Kõve rääkis eelmise nädala teisipäeval riigikogule kohtute tööst ülevaadet tehes eraldi ka Jõhvi kohtumaja sulgemisega seonduvast. Ta ütles, et kohtute haldamise nõukogu hääletas maha ettepaneku Jõvi kohtumaja sulgemisest, kuigi kohtu juhid ja justiitsministeerium selle nimel jõuliselt tegutsesid. Kõve sõnul oli üheks oluliseks argumendiks regionaalpoliitiline aspekt ning et valitsuselt on saadud ka rahalist tuge.

Kohtute haldamise nõukoda seisis sulgemise vastu

Tänavu märtsis toimunud kohtute haldamise nõukoja (KHN) istungil kaitsesid Viru maakohtu juhid ning justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta Jõhvi kohtumaja sulgemist alates uue aasta 1. jaanuarist argumendiga saavutada kokkuhoidu, kuna maakohtute eelarve väheneb. Kuid ootamatult satuti tugeva vastuseisu otsa.

Juba arutelu alguses teatas riigikohtu ja kohtute haldamise nõukogu esimees Villu Kõve, et tema ei toeta Jõhvi kohtumaja sulgemist. "Minu meelest ei ole otsust piisavalt analüüsitud. Näiteks on välja toomata kogu mõju riigiasutustele ning arutamata on ka alternatiivid. Näiteks mida tähendaks see, kui Jõhvi kohtumajas kohus vähendaks pinna kasutamist. Saadeti väga jõuline kohtujuhtide kiri, et KHN tehku nii ja mitte mingit muud varianti ei ole. Minu meelest on see poolikult tehtud ja mul ei ole täna valmisolekut minna Jõhvi kohtumaja sulgema. Minu arust ei ole seda ka vaja teha ja selle eest tuleb võidelda," teatas Kõve istungil.

Minister Pakosta teatas siis, et tema poliitiline soov on, et kui vähegi võimalik, võiks Jõhvi kohtus kohtupidamine vähendatud pinnal säilida, samas tuleks pingutada, et vähendataks ka üüriruutmeetri hinda.

JÕHVI KOHTUMAJA

• Neljakorruseline hoone sai valmis 2011. aasta algul.
• Majas on 3917 ruutmeetrit pinda.
• Hoonesse on koondatud Viru maakohtu kriminaal- ja tsiviilkohus, Tartu halduskohtu Jõhvi kohus, Viru ringkonnaprokuratuur ning Viru vangla kriminaalhooldusosakond.
• Hoone omanik on selle ehitanud firmaga Fund Ehitus seotud OÜ Õigusmaja, kes on sõlminud rendilepingu Riigi Kinnisvara ASiga, kellelt omakorda rendib hoonet justiitsministeerium.

Viru maakohtu kohtudirektor Mario Metsaja, kes on olnud üks Jõhvi kohtumaja sulgemise idee algatajaid, ütles, et ka Viru maakohtu juhid ei ole vaimustuses kohtumajade sulgemisest, see on väga ebamugav kohtutele, ühiskonnale, menetlusosalistele ja teistele riigiasutustele. "Jah, mõjud on arvestamata, aga ma arvan, et kohtujuhid ei ole ka need inimesed, kes hakkavad regionaalpoliitilisi analüüse tegema või tellima. Me oleme suhelnud neid kanaleid mööda, mis on meile võimalikud, ja ka KHN ise on pöördunud valitsuse ja [riigikogu] rahanduskomisjoni liikmete poole, saamata sealt ühtegi vastust," sõnas ta. Metsoja lisas, et Jõhvi kohtumaja tegevust on võimalik kokku tõmmata praeguselt neljalt korruselt kahe kasutamiseni.

Toonane Viru maakohtu juht Liina Naaber-Kivisoo ütles, et Jõhvi maja sulgemine tuleks ära otsustada umbes pool aastat varem, sest on tarvis remontida ka Narva kohtumaja ruumid, et saaks sinna töötajaid üle viia, mis aga läheks maksma 200 000 eurot.

Kui Villu Kõve teatas istungil, et kohtute haldamise nõukogu ei toeta Jõhvi kohtumaja sulgemist, siis minister ütles, et tema arust oleks mõistlik seda otsust mitte hääletada, kuna avalikkusele on sellega seoses niigi palju erinevaid signaale antud. Seepeale lepiti kokku, et minister võtab oma ettepaneku kohtumaja sulgeda tagasi, ning nõukogu jõudis järeldusele, et Jõhvi kohtumaja sulgemisele peab eelnema põhjalik analüüs koos alternatiivsete lahendustega, vastasel juhul ei saa nõukogu oma heakskiitu anda.

Ministeerium: kohtumaja sulgemist ei saa ikkagi välistada

Ent kas see tähendab, et Jõhvi kohtumaja töö suure tõenäosusega jätkub, ehkki võimalik, et väiksemal pinnal?

Justiits- ja digiministeeriumi avalike suhete nõunik Sessi Popel ütles Põhjarannikule, et kohtumajade asukohad on sätestatud justiits- ja digiministri määrusega "Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad" ning justiits- ja digiministril on pädevus määruses muuta kohtumajade asukohtasid üksnes kohtute haldamise nõukoja, mille esimees on riigikohtu esimees, nõusolekul.

"Justiits- ja digiministeerium on jätnud kohtute otsustada, kuidas ka 2026. aastaks ette nähtud kärpesumma kohtusüsteemis sisustada, mistõttu on kohtutel vajalik õigusmõistmise tagamiseks kaaluda kärpekohti ja kohtumajade sulgemine võib seetõttu olla üheks võimalikuks kärpeettepanekuks. Kohtute kärpeülesannet ei ole vähendatud. Kuniks kärpeülesanded ei ole täidetud, ei saa välistada ka kohtumajade [kõne all on ka Rapla kohtumaja sulgemine − E.K.] sulgemist," sõnas ta.

Järgmine kohtute haldamise nõukoja istung toimub septembri keskel ning praeguseks ei ole istungi päevakorda veel kokku lepitud.

Jõhvi võimud protestivad kohtumaja sulgemise vastu

Eelmise aasta oktoobris teavitas Viru maakohtu juhtkond Jõhvi kohtumaja töötajaid, et justiitsministeerium on kokkuhoiumeetmete raames ette andnud kindlad eelarvejuhised, mille järgi tuleb kohtul leida võimalusi kulude vähendamiseks 2026. aastal umbes 300 000 euro võrra. Järgmisel kahel aastal oleks summad veel suuremad. Öeldi, et arutusel on erinevad variandid: kas koondada viis kohtujuristi või kümme istungisekretäri või panna kinni Jõhvi kohtumaja, sest selle rendihind on väga kõrge ning sulgemine võimaldaks vajalikul määral kokkuhoidu. Sulgemine saaks selle plaani järgi teoks 2026. aastal ning hoiaks aastas kokku 465 000 eurot. Kohtu töötajad aga asuksid tööle Rakvere ja Narva kohtumajas.

Sulgemise plaanile on teravalt vastu seisnud Jõhvi võimud. Jõhvi volikogu esimees Vallo Reimaa kirjutas volikogu seisukoha kaaskirjas, et Jõhvi kohtumaja on üks olulisemaid kohapealsesse terviksüsteemi kuuluvaid asutusi ning see on algusest peale mõeldud toimima koos teiste Jõhvis asuvate riigiasutustega. "Sellest tervikust ühe olulise osa väljavõtmine halvab ka teiste riigiasutuste tööd. Paratamatult järgneb varem või hiljem ka nende väljaviimine Jõhvist. See aga oleks katastroof Eesti riigi huvidele ning julgeolekule Kirde-Eestis, sest idapiiril asuv ning autonoomselt toimiv Narva juba ainuüksi oma asendi tõttu seda rolli täita ei suuda, rääkimata Rakverest. Tulemuseks on Ida-Viru keskregiooni kiirenev nõrgenemine ja veelgi tugevnev tõmbumine Tallinna suunas. Venekeelse elanikkonna jaoks aga kasvab Narva tähtsus, eestikeelse elanikkonna hüljatustunne suureneb (see on juba praegu kriitiline riigi tähelepanu koondumise tõttu Narva) ja lahkumine kiireneb ning veelgi raskemaks muutub mujalt Eestist kultuurierinevuste tõttu siia spetsialiste leida. Kõigele sellele lisandub julgeolekupoliitiliste riskide kasv," kirjutas Reimaa.