/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2025/06/20/16941008t1hc9b3.jpg)
Jaanipäeva eel kogunesid Voka külas Kalda talus naised, et õppida looduse ilu kimpu, lauakaunistusse ja pärga seadma.
Andeka lilleseadja Einike Seiko kutsus näpunäiteid jagama Kalda talu perenaine Eve Saar, kes alustas eelmisel suvel Tuulepealse töötubadega.
2021. aastal pälvis Saarte kodu presidendi tunnustuse ja kus on veel parem koht ilu luua kui mitte kaunis mereäärne talu? Seekordses töötoas oli siiski põhiline inspireerija emake loodus. "Einike on just see inimene, kes suudab loodusest kõik selle ilu üles leida ja kokku panna," kiitis Eve.
/nginx/o/2025/06/20/16941011t1h7d7d.jpg)
Kaks naist olid põllult ja kraavipervelt korjanud muljetavaldava saagi, millest igaüks oma seadesse midagi meelepärast leidis.
"Kasutame kõike seda, mida loodus meile parajasti pakub: takjalehed, kurekellalised, raps, spargel, hein, murulauk, mustikas, murtud süda, iiris, Ungari sirel, karikakar, kitsehernes, Rakvere raibe, naat, putked, hostad, bergeeniad, hernes, hapuoblikas, ristikhein, tõrvalilled, kirburohi, rabarberilehed, kontpuu, mis on tänuväärne materjal pärja aluseks," loetles Einike.
Eriti suures koguses oli varutud eri värvi lupiine. Keskkonnaameti soovitus ongi lupiine tee äärest korjata ja vaasi panna, sest tegu on võõrliigiga, mis muudab mulla omadusi, võtab ruumi meie oma liikidelt ja vähendab liigirikkust. Seetõttu oleks parem, kui lupiin koduaiast väljapoole ei leviks.
/nginx/o/2025/06/20/16941014t1hde50.jpg)
Looduse pärga punumiseks või kimpu sidumiseks on praegu kõige rikkalikum aeg, kuni põllud maha niidetakse. Järgmine külluse aeg tuleb Einikese sõnul sügisel, kui küpseks saavad marjad, küüslauk, till, õunad... Kraami jagub tegelikult hilissügiseni. "Hästi ilusad on kimpu panna vaarikalehed, kui külm on neid õrnalt näpistanud," tõi Einike näiteks.
Seega võiks lilleseade töötube teha kas või iga kuu, aga juulis ja augustis ootavad juba uued teemad. 24. juulil kutsub shindo venituste asjatundja Eve kampa pilatese treeneri Katja Loide ja joogatreeneri Haivi Kopliste, et üheskoos harjutusi teha.
13. augustil läheb kordamisele eelmisel suvel kõige populaarsemaks osutunud hapendamise töötuba. "Paljud, kes tahtsid tulla, ei saanud ja need, kes käisid, võivad vabalt veel tulla," ütles Eve.
Kas punud lõkke ääres tänavu ka jaanipärja?
Jaanilaupäeva pärjapunumise komme on maagiline rahvapärimus, aga mitte ainult. See on ka aknake Eesti looduse mitmekesisusse, kirjutab keskkonnaamet, kes tellis selle kauni kombe kohta artikli folklorist Reet Hiiemäelt:
Rahvaluulearhiivis leidub sadu tekste jaanilaupäeval pärgade punumise kombe kohta. Kui seni on neid kirjeldusi vaadeldud pigem kui näidet sellele perioodile omasest maagiliste rituaalide paljususest, siis õigupoolest väärivad need tähelepanu ka loodusliku elurikkuse kajastusena.
Kõige sagedamini mainitakse pärimusüleskirjutustes küll lihtsalt, et jaanilaupäevane pärg punuti seitsmest, üheksast või kaheteistkümnest liigist lilledest ja neist igaühte tuli omakorda korjata samasugune hulk. Kuna noppimine toimus hämaras, ei tarvitsetud püüda alati eristada täpseid liike ja kuna kogutavaid taimi ei olnud vaja üldjuhul sisse võtta, ei peetud seda ehk ka esmatähtsaks.
Olulisem oli numbrimaagia – aga siitki saab välja lugeda vihje, et toonased nurmed ja teeservad olid kõike muud kui monokultuursed ning ka piiratud alalt oli hõlpus leida 9 või 12 liiki õitsvaid taimi.
Lillepärjas kohtuvad mitu pika traditsiooniga pärimuslikku sümbolit. Ring sümboliseerib kaitset, edasikestmist, aga ka päikest ja selle ringkäiku. Eestlaste jaanipäevatähistusel on täheldatav seos päikesekultusega ka laiemalt. Samuti kätkeb kokkupuude värske taimega endas eluoksa sümboolikat.
Muuhulgas tuleb nentida, et lisaks sellele, et ööseks padja alla pandud pärg aitas uskumuse järgi tulevast abikaasat unes näha, võis jaaniööl peas kantav pärg kohati aidata näha armsamat isegi ilmsi – suurendades pärjakandja enesekindlust ja sarmi, võis see hõlbustada ka tegelikkuses lembesuhete loomist.